Helsingi linnavalitsuses ollakse vaba tarkvaraga väga rahul. Nimelt on seal jooksutatud OpenOffice.org-i 22 500 sülearvuti peal kevadest 2011 saati.  Artiklist selgub, et sarnased üleminekud vabatarkvarale on 2011 aastal leidnud aset ka teistes Soome linnades – Tampere, Turu, Paimio, Salo. 
Veel selgub, et Soome Kaitseministeerium kasutab Linuxit missioonikriitilistes süsteemides juba aastast 2006 ja peamiseks argumendiks on turvalisus.

Soome Justiitsministeerium läks OpenOffice.org-ile üle 2007.a. Soome koolides on palju raha säästetud LTSP ehk Linuxi terminalserveri projekti abil.

Vt lisaks http://pingviin.org/fpost69491.html#69491

Hanke eesmärk on luua andmete avamist toetav infrastruktuur ja organisatsioonilised, tehnilised ning semantilised eeldused andmete avamisele.

Täpsemalt:

• luua veebisait opendata.riik.ee kui Eesti avaliku sektori ühtne kontaktpunkt avaandmetele juurdepääsuks ja kasutamiseks;
• luua andmete publitseerimise infrastruktuur (varamu);
• koostöös avaandmete kogukondadega fikseerida esialgsed organisatsioonilised, tehnilised ja semantilised nõuded andmete avamisele

Väljavõte hanke tehnilisest dokumentatsioonist:

Olulisemad standardid, mida tuleb infrastruktuuri loomisel jälgida on:

• ODF
• CSV
• XML
• RDF
• RDFa+HTML
• JSON, RDFj
• Microdata
• XQuery, Xpath
• SPARQL
• CKAN (tehnoloogia)
• LAMP (platvorm)

Nüüdseks – kõigest 2 aastat hiljem -  on kohtuasi USA Ülemkohtus, s.t. viimasemast viimases kohtuinstantsis, otsuse saanud – Microsoft jäi ikkagi kaotajaks ja peab  i4i Inc.-le  maksma 290 miljonit US dollarit (vt näit. New York Times artikkel “Microsoft Loses Final Appeal in $290 Million Patent Case“).

Siinkohal võiks märkusena mainida, et ka Microsoft OOXML standardimine ISOs (nn  ISO/IEC 29500) on täielikult fiaskoga lõppenud. Selle ISO rämpsstandardi vastu puudub isegi Microsofti endapoolne huvi.

Vt. ka SUPREME COURT OF THE UNITED STATES. Syllabus. MICROSOFT CORP. v. I4I LIMITED PARTNERSHIP ET AL.

• Kas tunnete huvi Linuxi ja avatud koodiga tarkvara vastu
• Kas olete kaalunud võimalust kasutada seda serverite või tööjaamade lahendustes
• Võib-olla huvitab Teid kas keegi tõesti ka kasutab Linuxit
• Võib-olla soovite mõista – miks
• Kas Linuxi tööjaamad ja serverid on piisavalt turvalised, kiired
• Kas Linuxi lahendusi kasutades on võimalik säästa “hunnik raha”
• Kas on tõsi, et kirju saab kirjutada ka OpenOffice’it või LibreOffice’it kasutades
• Kas seadmete tootjad vaatlevad Linuxit arvestatava jõuna

Kui olete mõnele neist küsimustest vastanud jaatavalt, siis tasuks registreeruda 8. märtsil toimuvale seminarile LUGU KOGEMUSEST. LINUX 17 AASTAT HILJEM…

Linux on tugevdanud oma positsioone ettevõtete andmekeskustest ja ettevõtted ei karda enam kasutada seda serverilahendustes. Tasapisi kasutatakse ka Linuxi tööjaamu. Kasutatakse OpenOffice.org ja Lotus Symphony tarkvara dokumenditöötluseks.
Need inimesed on meie keskel ning nõustunud jagama oma kogemust. Eesti valitsuse esindaja räägib riigi suhtumisest avatud koodiga tarkvarasse. Arvutigigant räägib mida Linux teeb nende serverites ja tööjaamades ning toodetes. Panga esindaja jutustab miks serverite infrastruktuuris kasutatakse Linuxit. Milliseid aplikatsioone käitatakse. Kuidas on kõike seda võimalik juhtida. Arvutiettevõtte juht räägib, kuidas toimib Linuxi tugi, mis on ühist, mis erinevat. Kuidas Linuxi tööjaamu kasutatakse kõrgkooli õppeklassis CAD süsteemide käitamiseks. Et mitte jääda vaid juttude juurde – näitame kuidas see välja näeb. Arvutiettevõte, mis on loonud populaarse avatud koodiga tarkvara, räägib kuidas selline ärimudel võimalik on.
On olnud kuulda, et OpenOffice.org kasutamine igapäevatöös on prakti- liselt võimatu. Kas tõesti? Riigiettevõtte räägib kuidas seda juba aastaid tehakse. Kuidas see teoks tehti ja kuidas saada jagu potentsiaalsetest probleemidest.

European Parliament Free Software User Group wants to: work together with everybody who believes in, promotes and holds dear citizens’ freedom in the information society work in close cooperation with like-minded groups in Europe and around the world focus on technical work to assist people interested in using Free Software in the European Parliament serve as a reference and resource for MEPs, staff, assistants and the institution as a whole drive change in the European Parliament’s information infrastructure in a consensus-oriented manner.

The European Parliament Free Software User Group (Epfsug) is an initiative from MEP Indrek Tarand (The Greens) from Estonia. “We will assist all MEPs and their staff who are interested in using free software in the European Parliament,” explains Erik Josefsson, who advises the European Greens on Internet policies. In the long run, the group wants to increase the amount of free and open source software used in the IT infrastructure of the EP. Part of the inspiration to start the Epfsug, is from a desperation with the shortcomings of the current, completely proprietary, desktop infrastructure. For example, the proprietary e-mail server and proprietary web browser are unable to offer the MEPs and their assistants remote access to their email in an efficient way, according to Josefsson. Exasperated, he decided to use a mail server based on free software, that he hosts outside of the parliament. His privately maintained email server interfaces with the EP proprietary mail server, and offers him “a professional access to the email”. “At the moment, I run this server only for myself. But maybe we can discuss how to expand it to be used by others working at the European Parliament.” The group is not about moving the EP’s desktops to free and open source software. “To improve the IT infrastructure of the parliament, we would need to involve IT procurement and IT policy makers. But we do not want to burden anybody. Rather, this group is to assist all those in the EP that are interested in free and open source software, and are willing themselves to take start using it. We want to increase our knowledge and help one another with using free and open source software.” “Getting the EP to move to a free software mail server and browser, would be a nice first step.” The informal working group has a first meeting scheduled on 19 April hosted by Olle Schmidt (Alde) from Sweden.

Vaata ka Indrek Tarand: “Paar sõna vabast tarkvarast“

Oma veebipoodides alustavad  kogu maailmas kiirelt populaarsust koguvate EPUB failivormingus e-raamatute müüki Rahva Raamat, Apollo ja Krisostomus. Raamatumüügi turule siseneb samas uue tegijana Elion, mis avab täiesti uue digitaalsete raamatute ja muusika ostukeskkonna.

E-raamatute plahvatusliku tekitamise ja müügile jõudmise taga on osaühing Eesti Digiraamatute Keskus. Firma on sõlminud e-raamatute levitamiseks lepped 40 juhtiva kirjastusega ja aitab neil tekste laialt levinud epub-formaati konverteerida. Lisaks on loodud kõigi müüjate jaoks sobiv ühtne e-raamatute müügisüsteem.

Äripäeva kirjutab, et tava- ja e-raamatute hinnavahe saab olema ligikaudu 25% digiraamatute kasuks.

Rohkem infot Raamatumaailmast.

Document Freedom Day (DFD) on juba kolmandat aastat läbi viidav ülemaailmne nn rohujuure tasandilt lähtuv aktsioon, mille eesmärgiks on teadvustada inimestele vabade ja avatud dokumendivormingute ja standardite kasutamise tähtust ja kinnistest korporatiivsetest dokumendivormingutest, nagu Microsoft Word doc, docx jt kasutajatele ja ühiskonnale tulenevaid ohte.

Document Freedom Day veebisaidilt:

Document Freedom Day (DFD) is a global day for document liberation. It will be a day of grassroots effort to educate the public about the importance of Free Document Formats and Open Standards in general.

Complementary to Software Freedom Day, we aim to have local teams all over the world organise events on the last Wednesday of March. This is the third year that Document Freedom Day is happening, and we are again looking for people around the world who are willing to join the effort.

DFD’s main goals are:
- promotion and adoption of free document formats
- forming a global network
- coordination of activities that happen on last Wednesday of March, Document Freedom Day

Once a year, we will celebrate Document Freedom Day as a global community. Between those days, DFD will be focused on facilitating community action and building awareness for issues of Document Freedom and Open Standards. We hope that you will join the DFD community.

Microsoft Office’t tohib IBM töötaja arvutisse installeerida ainult vastava eriloa olemasolul.
Plaani kohaselt kustutati Microsoft Office ja installeeriti Lotus Symphony kõigisse IBM töötaja arvutitesse 10 tööpäeva jooksul.

Väidetavalt pole IBM eesmärgiks mitte niivõrd raha kokkuhoidmine Microsofti litsentside pealt, vaid IBM tahab tagada, et kogu tema kontoritarkvaraga loodav informatsioon oleks vajadusel kättesaadav mitmetes operatsioonisüsteemides ja internetis ning kasutatav erineva tarkvaraga, s.t dokumendifailid on salvestatud avatud standardsesse ODF (OpenDocument) failivormingusse.

IBM Lotus Symphony kontoritarkvara põhineb OpenOffice.org lähtekoodil, kuid IBM on loonud oma rakendusele uue kasutajaliidese ja teinud muidki muudatusi integreerimaks Symphonyt teiste IBM tarkvararakendustega, nagu Lotus Notes.

Avatud ODF dokumendifailide standardit toetavad sisuliselt kõik suuremad tarkvaratootjad oma kontoritarkvararakendustes, nagu OpenOffice.org, Corel WordPrefect Office, KOffice, Sun StarOffice, Google Docs jt. Microsoft on küll oma viimasesse Office versiooni (2007 SP2) lisanud ODF failide toe, kuid see on teostatud väga puudulikult ja sisuliselt kasutamiseks kõlbmatu. Lisaks üritab Microsoft levitada oma uusi kinniseid dokumendivorminguid docx failide näol.

Viited sellel teemal:

• Handelsblatt: IBM wirft MS Office raus
• heise online: Report says IBM is switching from Microsoft Office to Lotus Symphony
• p2pnet: IBM: from Microsoft to Lotus?

Täiendavat lugemist:

• Millises vormingus vahetada digidokumente?
• Avatud ja suletud dokumendiformaadid
• Tarkvara, mis toetab ODF failivormingut

Oma panuse valmivasse EU koosvõime raamistikku on andnud ka Eesti  Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) ja teiste osapoolte eestvedamisel valminud Riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistiku seisukohtade näol.

Dokumendiformaate ja dokumendifailide vahetamise põhilistes küsimustes on EU riikides moodustumas konsensus, mida lühidalt võib kokku võtta ka EV koosvõime raamistikul põhineva Riigi IT arhitektuuri seisukohtadega, nimelt vajaduses standardiseerida mitmepoolset redigeerimist vajavate dokumentide failivorminguks ODF (ISO/IEC 26300 OpenDocument) ja redigeerimist mittevavajate dokumentide failivorminguks PDF ( ISO 32000-1 Document management — Portable document format — Part 1: PDF 1.7 ja PDF/A ISO 19005-1 Electronic document file format for long-term preservation).

Kokkuvõtvalt:

Which editable format to adopt for document creation remains an open question. I believe that there are strong reasons for standardizing on ODF as the document creation format across all state agencies, but this is an issue separate from which format to use for the electronic publication of state documents that are not intended to be filled out and sent back. For the publication of the ordinary run of state documents there is only one sensible choice — PDF/A.

“Veebruar 29. pole õige kuupäev, arvab Microsoft:  Microsoft officially 425 years behind the times. Mitte ainult Excel ja Exchange ei ignoreeri Gregooriuse kalendrit. Sama lugu on ka tuttuue andmebaasiserveriga SQL Server 2008 ning ka Windows Small Business Server ja Windows Mobile ei pea seda kuupäeva miskikski. Windows Mobile 2003 olla vahetanud oma kuupäeva 1. märtsiks 2035, SQL server keeldus käivitumast, jne”

Märkuseks siinkohal, et ka Microsofti pakutud uus kontoritarkvara failivorming OOXML sisaldab eelpoolmainitud viga liigaasta käsitlemisel.