Hanke eesmärk on luua andmete avamist toetav infrastruktuur ja organisatsioonilised, tehnilised ning semantilised eeldused andmete avamisele.

Täpsemalt:

• luua veebisait opendata.riik.ee kui Eesti avaliku sektori ühtne kontaktpunkt avaandmetele juurdepääsuks ja kasutamiseks;
• luua andmete publitseerimise infrastruktuur (varamu);
• koostöös avaandmete kogukondadega fikseerida esialgsed organisatsioonilised, tehnilised ja semantilised nõuded andmete avamisele

Väljavõte hanke tehnilisest dokumentatsioonist:

Olulisemad standardid, mida tuleb infrastruktuuri loomisel jälgida on:

• ODF
• CSV
• XML
• RDF
• RDFa+HTML
• JSON, RDFj
• Microdata
• XQuery, Xpath
• SPARQL
• CKAN (tehnoloogia)
• LAMP (platvorm)

Hanked viiakse läbi lihtmenetluse teel. Teenuste sisuks on MKM ja RIK-i poolt tellitud „LibreOffice – vaba tarkvara propageerimise portaali“ käivitamiseks olulise eesti keele spelleri olemasolu ning portaali haldus.

Blogi temaatikast lähtuvalt tõstaks esile aastaraamatu peatüki 2.1.4. Millised on viisakad formaadid?, milles avaldatud mõtteid kahe käega toetan.

Koosvõime raamistik soovitab riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste digitaalsel omavahelisel ja avalikkusega suhtlemisel piirduda avalike ja standardiseeritud failiformaatidega HTML (XHTML), XML, PNG, SVG, PDF, ODF, BDOC. Allpool iseloomustame neid lühidalt ja toome ära nende alternatiivid, mida ei soovitata. Loetelu pole lõplik. Artiklis ei käsitleta videomaterjalide, sotsiaalmeedia, programmide, semantilise veebi, pakitud failide jms materjali esitamist.

ODF – Open Document Format

Digitaalsel suhtlemisel avalikkusega (digitaalsed kirjad, veebidest allalaetavad dokumendivormid jne) peaks mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides kasutama ODF-formaati. ODFi peaks eelistama seal, kus on avalik huvi nende taaskasutuseks. ODF on avatud formaat, mis on vormistatud ISO-standardina. Avatud failiformaadina on ODF sõltumatu ühest kindlast rakendusprogrammist, tootjast või operatsioonisüsteemist. Open Document’i kasutavad vaikeformaadina näiteks järgmised kontoritarkvararakendused: OpenOffice.org, Sun StarOffice, Oracle Open Office, IBM Lotus Symphony, Google Docs, KOffice, NeoOffice, Mobile Office. Open Document’i tugi on olemas ka paljudel teistel tarkvararakendustel: IBM Workplace, IBM Lotus Notes 8, Corel WordPerfect Office, EIOffice, Co-Create Office, Abiword, TextEdit, TextMaker, Gnumeric, Scribus jt. ODF-failide laienditeks on tavaliselt .odp (esitlus), .ods (arvutustabelid), .odt (tekstid). ODF võiks HTMLi kõrval olla avalikkusele suunatud dokumentide põhiformaat. Lubatud alternatiividena võib andmeid esitada kujudel .txt ja .csv. Sama funktsionaalsusega ebasoovitatavad alternatiivid on .doc, .docx, .xls, .xlsx, .ppt, .pptx, .rtf .

PDF – Portable Document Format

Nende dokumentide puhul, mis redigeerimist ja taaskasutamist ei vaja, võib kasutada PDF-formaati. PDF on PostScriptil põhinev arvuti riist- ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF-faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükiettevalmistuses ja dokumentide arhiveerimiseks. PDF on kinnitatud rahvusvahelises ISO-standardis ISO 32000-1[1]. Peale selle määrab rahvusvaheline standard PDF/X ISO 15930 kindlaks trükiettevalmistuseks sobiliku PDF-faili, rahvusvaheline standard PDF/A ISO 19005 sätestab nõuded dokumentide arhiveerimisele. PDFi tuleks kasutada siiski teatud ettevaatusega, kuna see formaat teeb andmete taaskasutuse raskeks või peaaegu võimatuks.

HTML – Hyper Text Markup Language; XHTML – Extensible HyperText Markup Language

HTML on veebilehtedes kasutatav märgenduskeel. HTML-dokumentide (-failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. HTML lahutab üksteisest sisu, vaate ja objekti muud omadused. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript’i, ning CSSi, millega kirjeldatakse lehe kujundust. Avaliku sektori veebilehed võiksid olla XHTML-keeles. XHTML on veebilehtede loomiseks kasutatav keel. XHTMLi puhul on tegemist HTML-keelega, mis on realiseeritud XMLis.

XML – Extensible Markup Language

XML on W3C soovitatud üldotstarbeline markeerimiskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine erinevate infosüsteemide vahel, eelkõige interneti (intraneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav keel, mis tähendab, et elemente on võimalik defineerida alates ülesande püstitamisest. XMLil põhinevad mitmed muud keeled, näiteks XHTML, RDF, OWL, RSS, MathML, GraphML, MusicXML, XSIL, SVG, GML, XBRL, SOAP, WSDL ja tuhanded teised. XML-keeles vahetatakse andmeid X-tee keskkonnas, DVKs; riigiportaali eesti.ee kõik vormid on realiseeritud XML-keeles. RIHA laiendusena on loomisel XML-metaandmete varamu. XMLina on esitatud õigusaktid Riigi Teataja veebiväljaandes. XML on infosüsteemide vahelise infovahetuse põhitehnoloogia. Kasutajale teisendatakse XML-dokumendid XMTL-, ODF- või PDF-formaati.

PNG – Portable Network Graphics

PNG sobib rasterkujutiste esitamiseks. PNG-formaati on soovitatav kõikjal GIFi asemel kasutada. Suurte pildifailide korral on lubatud ka JPEG-formaat ja muutumatu kvaliteedi säilimist vajavates rakendustes TIFF-formaat.

SVG – Scalable Vector Graphics

SVG on XMLil põhinev keel, mis kirjeldab nii staatilist kui dünaamilist (st interaktiivset ja animeeritud) kahemõõtmelist vektorgraafikat. SVG spetsifikatsioon on W3C avatud standard. SVG-pildid ja nende käitumine määratakse kindlaks XMLil põhinevas tekstifailis. See tähendab, et neis olevaid tekste saab otsida ja indekseerida. Nüüdisaegsed brauserid toetavad SVG-märgendkeelt väliste programmide abita, üksnes Microsofti Internet Explorer saab SVG-toe 9. versioonis.

BDOC

BDOC-standard määrab kindlaks XML-kuju täiustatud elektrooniliste allkirjade jaoks. Sellel standardil on pikaajaline tõestusväärtus. See on vastavuses Euroopa direktiiviga ning see kaasab kasulikku lisainformatsiooni tavapäraste kasutusjuhtude puhuks. Saadav lisateave sisaldab ka tõestusmaterjali allkirja kehtivuse kohta, mis on kasutatav isegi siis, kui allkirjastaja või verifitseerija üritab hiljem allkirja kehtivust eitada (salata). Eesti avalik sektor läheb seni kasutusel olnud DDOC-formaadilt praegu üle BDOCle. Allkirjastada võib mistahes formaadis faile.

Avaliku sektori üleminekut viisakatele vormingutele koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud tarkvara töögrupp.

Räägitakse kasutajate kogemuse kaudu, milliseid infotehnoloogilisi vabavaralisi ja ka tasuta lahendusi leiab täna Eestis kommertstarkavara kõrval. Lisaks saab kuulda, kuidas muuta tööprotsessid ettevõttes erinevate mudelite abil (kulu)efektiivsemaks, millises rollis on täna riik ja Eesti Vaba Tarkvara Liit ning kes pakuvad vabavaralisele tarkvarale jätkusuutlikku tuge.

Infopäev on tasuta, osalemiseks palutakse registreeruda hiljemalt 12. septembril.
Päevakava (.pdf)

Infopäeva korraldab Riigi Infosüsteemi Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna, Eesti Vaba Tarkvara Liidu ja BCS Koolitus AS-ga. Infopäev toimub koolituste sarjas “Tark e-riik” Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

1. LibreOffice portaal (tähtaeg 15.oktoober) ;
2. LibreOffice portaali sisuhaldus (avatuna avalikkusele alates 15. oktoobrist) ;
3. LibreOffice eestindamine (avatud avalikkusele alates pakutud kuupäevast) ;
4. LibreOffice eesti keele tugi (alates 15. oktoobrist).

Täpsemalt hanke tingimuste kohta loe Riigi infosüstemide veebilehelt.

Lähikuudel korraldab Avatud Eesti Fond Tallinnas, Tartus ja Rakveres kodanikeühendustele suunatud vaba tarkvara koolitused. Eesmärgiks on kodanikeühendustele iseseisvate ja loovate praktiliste tarkvara kasutamise oskuste õpetamine. Koolitustel räägitakse avatud lähtekoodiga kontoriprogrammidest, kiirest infovahetusest, lihtsate veebilahenduste loomisest, pilditöötlusest ja pildihoidlate süsteemidest.

Täpsema info, kandideerimistaotluse ning moodulite kirjeldused leiab Avatud Eesti Fondi koduleheküljelt.

Oma veebipoodides alustavad  kogu maailmas kiirelt populaarsust koguvate EPUB failivormingus e-raamatute müüki Rahva Raamat, Apollo ja Krisostomus. Raamatumüügi turule siseneb samas uue tegijana Elion, mis avab täiesti uue digitaalsete raamatute ja muusika ostukeskkonna.

E-raamatute plahvatusliku tekitamise ja müügile jõudmise taga on osaühing Eesti Digiraamatute Keskus. Firma on sõlminud e-raamatute levitamiseks lepped 40 juhtiva kirjastusega ja aitab neil tekste laialt levinud epub-formaati konverteerida. Lisaks on loodud kõigi müüjate jaoks sobiv ühtne e-raamatute müügisüsteem.

Äripäeva kirjutab, et tava- ja e-raamatute hinnavahe saab olema ligikaudu 25% digiraamatute kasuks.

Rohkem infot Raamatumaailmast.

Riigiasutused panustavad üha enam vabale tarkvarale, et soodsamate alternatiividega raha kokku hoida. Näiteks säästis keskkonnaministeerium pelgalt tasulisest kontoritarkvarast loobumisega miljoneid kroone, kirjutab Madis Filippov tänases Postimehes.

«Kontoritarkvara pealt kokku hoitud summa on meil päris suur, jäädes ühe versiooniuuenduse puhul vahemikku viis kuni kaheksa tuhat krooni kasutaja kohta,» rääkis keskkonnaministeeriumi infosüsteemide büroo juhataja Meelis Merilo.

Keskkonnaministeerium ja tema haldusalasse kuuluvad asutused hakkasid tasuta OpenOffice’i kontoritarkvarale üle minema 2000. aastal. Merilo lõi tunamullu arvud kokku, et näha, kui palju ministeerium säästis. Vastus: 8–17 miljonit krooni, sõltuvalt sellest, kas vaadelda litsentside renti või väljaostmist.

«Arvan, et kogu haldusala ulatuses võib see isegi kaks korda suurem olla,» sõnas Merilo. «Täpset summat on raske öelda, kuna litsentseerimistingimused ja toodete hinnad erinevad aastati.»

Infopäeva korraldavad Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ja Majandus- ja Komminikatsiooniministeerium.

Vaba tarkvara päev toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames ja seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.

Päevakava (pdf)

Registreeru infopäevale siin!

Vaba tarkvara päev on pühendatud vaba tarkvara tutvustamisele ning selle peamiste iseärasuste laiemale teadvustamisele. Päeva eesmärk on muuhulgas:

• teadvustada vaba tarkvara põhimõtteid laiemale publikule ning tutvustada vabasid alternatiive levinud omanduslikele IT-lahendustele;
• tutvustada vaba tarkvara kasutuskogemusi (best practices) eri maadest, eriti riigisektoris (sh avatud standardid);
• tutvustada vaba tarkvara ärimudeleid ja selle rakendusvõimalusi ettevõtluses;
• arendada kontakte ja koostööd vaba tarkvara kasutajate vahel

Päev on plaanitud kolme peamise infoblokina:

• vaba tarkvara kasutamine – millist kasu saab riik, ühiskondlikud organisatsioonid ja ühiskond tervikuna vabast tarkvarast;
• äri ja tehnoloogia – mida kujutavad endast vaba tarkvara arendus-, litsentsi- ja ärimudelid, milliseid võimalusi võiks vaba tarkvara pakkuda Eesti firmadele;
• kogukond ja kultuur – mida annab vaba tarkvara haridus- ja kultuurisfääris, millised on vaba tarkvara kogukondade toimemehhanismid.

Lisainfo:
Piret Aro, SF programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”
piret.aro[ät]ria.ee

Riigikogus arutluse all olnud seaduseelnõu avatud lähtekoodiga tarkvara tõhusamaks juurutamiseks riigisektoris “Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” lükati valitsuse vastuseisu tõttu tagasi.

Kohal oli 88 saadikut, vastu hääletas 42 ja poolt 7 (rohelised + Silver Meikar reformierakonnast).

16. detsembri hommik möödus riigikogus väga vastuoluliselt. Riigikogujate tööpäev hakkas pihta peaministri ettekande ja aruteluga teadus- ja arendustegevuse üle, kus leiti, et juba järgmine aasta on jõuavad riigieelarvest tehtud kulutused teadus- ja arendustegevusele 1,5 protsendi piirimaile SKP-st ja aastaks 2014 kuni 3 protsendini. Leiti, et seadus ja arendustegevus on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse jaoks esmatähtsad, seda tuleb eelisfinantseerida.

Kui riigikogu ette jõudis rohelise erakonna ettepanek avatud lähtekoodiga tarkvara laiemast kasutamisest avalikus sektoris, siis oli riigikogujate uutele väljakutsetele ja innovatsioonile avatud meelsus kadunud.

Esitatud seaduseprojekti vastu leiti põhjendusi nagu „jalgratast pole mõtet ise leiutada“ (Hannes Astok) ja „Eestis pole mõtet maisi kasvatada“ (Taavi Rõivas). Samuti spekuleeriti toote elutsükli maksumuse (TCO, Total Cost of Ownership) ning väidetava avatud lähtekoodiga tarkvara koostöövõimetuse (Astok) üle.

Lisaks hirmutas Astok riigikogulasi vabavara töökindlusetusega: „Me võime saada odava asja, me võime saada mõne asja tasuta, aga kui see kokkuvõttes osutub kallimaks või, mis veel hullem, mittetöötavaks, siis me ei ole oma ülesannet nii või teisiti lahendanud“.

Eelnõule avaldas vastuseisu ka majanduskomisjonile saadetud kirjas suuremaid telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettevõtteid koondav Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Istungi stenogrammi saab lugeda riigikogu kodulehelt. Eriti väärivad lugemist Hannes Astoki “pärlid”, mis võivad vähegi IT teadmisega inimese lihtsalt ahastusest käsi ringutama ja suuri kuumi pisaraid valama panna. Kurb, kui meie riigi IT poliitika üle otsustavad sellised “asjatundjad”. Eriti veel, kui nende asjatundjate nn argumentidest kumavad väga selgelt läbi teatud, M$ lühendiga tähistatava korporatsiooni ja selle edasimüüjate huvid.

Eelnõu käsitleb suletud lähtekoodiga ja tasulise tarkvara (näiteks. Microsoft Office) kasutamise vähendamist valitsusasutustes ja valitsuse hallatavates riigiasutustes, võttes võimalusel kasutusele vaba tarkvara. Eraldi on seaduseelnõu seletuskirjas välja toodud vajadus minna digitaalses dokumendikasutuses üle avatud dokumendivormingutele, nagu ODF ja PDF ehk siis lühidalt – hakata lõpuks järgima RISO “Riigi IT arhitektuur” soovitusi.

374 OE
RIIGIKOGU OTSUS
ABINÕUD RIIGI INFOTEHNOLOOGIA KULUTUSTE VÄHENDAMISEKS JA INFOTEHNOLOOGILISE INNOVATSIOONI SOODUSTAMISEKS

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõikele 1 otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda 2009. aastast valitusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes laialdaselt juurutama avatud lähtekoodiga tarkvara ning alustada avalikult dokumenteeritud failiformaatide kasutusele võttu, juhindudes avaliku sektori IT lahenduste uuendamise korraldamisel järgmistest põhimõtetest:

1.Viia suletud koodiga kontoritarkvara litsentside ostmine ja uuendamine hädavajaliku miinimumi.
2.Asutuste sisemises infovahetuses ja nende avalikus suhtluses võtta kasutusse standardiseeritud ning tarkvarast sõltumatut ristkasutust võimaldavaid dokumendiformaate.
3.Vältida asutuste töökoha-arvutites olemasolevate suletud koodiga operatsioonisüsteemide versioonide uuendamist, asuda järk-järgult juurutama sobivaid vaba lähtekoodiga süsteeme.
4.Kui puudub otsene majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud vajadus kasutada teistsugust operatsioonisüsteemi, ehitada uued serverirakendused ja serveripõhised andmebaasisüsteemid avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemile ning kasutada vaba lähtekoodiga aluskomponente.
5.Nõuda asjakohastel juhtudel, et uute rakendussüsteemide ehitamisel antakse tellijale üle ehitatava süsteemi lähtekood koos õigusega seda vajadusel vabalt muuta ja levitada.
6.Viia ülaltoodud nõudeid ellu esmajoones eelarvepõhiselt, eraldades finantse vaid projektidele ja litsentsidele, mille juures on täidetud eespool toodud nõuded.
7.Keerukamate valikute puhul lähtuda esmajoones pakutavate alternatiivide hinnast ja kalkuleeritavatest ülalpidamiskuludest.
8.Alustada avatud lähtekoodiga tarkvara koordineeritud riikliku haldamissüsteemi ettevalmistamist.
Riigikogu esimees Ene Ergma
Tallinn, 2008

Toon allpool täies mahus ära ka seaduseelnõule lisatud seletuskirja:

SELETUSKIRI
RIIGIKOGU OTSUSE EELNÕULE
ABINÕUD RIIGI INFOTEHNOLOOGIA KULUTUSTE VÄHENDAMISEKS JA INFOTEHNOLOOGILISE INNOVATSIOONI SOODUSTAMISEKS

Valdav enamik Eesti riigiasutustes olevatest arvutitöökohtadest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara. Microsofti tarkvara ülekaal on tulenenud selle ajaloolisest tugevast positsioonist turul, kasutajate harjumusest ning kasutajate vähesest teadlikkusest võimalikest alternatiividest. Enamus riigiasutusi plaanib jätkata Microsoft Office tarkvaraga ka tulevikus.
Teisalt on Microsoft Office tarkvarale olemas avatud koodidel põhinevad töötavad alternatiivid, mis ei jää oma funktsionaalsuselt ega kasutusmugavuselt alla MS tarkvarale, mõnedes punktides aga isegi ületavad Microsoft Office võimalusi. Selline tarkvara on seejuures tasuta kättesaadav (OpenOffice). Samal lähtekoodil on olemas ka tasulised versioonid, millele on olemas Microsoft Office kontoritarkvaraga võrreldav kasutajatugi (StarOffice). Riigiasutuste dokumendiloomises oleks täiesti võimalik neid tarkvarapakette kasutada.
Viimastel aastatel on toimunud maailmas olulised nihked ühtsete dokumendistandardite väljatöötamisel. On olemas vastav ISO standard, seda nii redigeeritavale kui ka mitteredigeeritavale formaadile. Riigi IT arhitektuuri dokument http://www.riso.ee/et/koosvoime/arhitektuur sätestab soovitavaks kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides formaati ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0 Enamus maailmas levinud kontoritarkvara pakettidest (OpenOffice, KOffice, Google Docs, NeoOffice, Zoho, IBM Lotus Symphony, Corel WordPerfect) toetavad antud dokumendiformaati, mis võimaldab tarkvarast sõltumatut dokumentide redigeerimist ja tagab dokumendihalduse sõltumatuse ühest tarkvara arendajast. Redigeerimist mittevajavates dokumentides soovitatakse samas kasutada formaati Portable Document Format (.pdf). Sarnastele järeldustele on jõutud Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraadi tellimusel valminud töö raames (http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3428/556).
Riigihangete seadus näeb ette võrdse kohtlemise printsiibi sama funktsionaalsusega toodetele. Samuti nõuab Riigi IT koosvõime raamistik hangetes vabavaraliste alternatiivide arvestamist. Seega on nõutav kontoritarkvara hangetes kaaluda alternatiivseid lahendusi Microsofti tarkvarale. Paraku pole riigiasutused enamasti neid põhimõtteid riigihangetes sisuliselt järginud. Reaalselt looks üleminek avalikult dokumenteeritud dokumendiformaatidele võimaluse erinevatel tarkvarapakkujatel samadel tingimustel omavahel konkureerida.
Mitmed riigiasutused erinevates EL riikides kasutavad avatud lähtekoodiga tarkvara oma igapäevases töös. Sellised projektid nõuavad tugevat planeerimist ja ka teatud investeeringuid, kuid nende edukal läbiviimisel on võimalik märgatav rahaline kokkuhoid riigieelarves.
Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraadi juures töötava liikmesriikide esindajatest koosnev e-Valituse Komitee soovitab liikmesriikidel kasutada ametlikus asjaajamises avatud dokumendiformaati (http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Doc?id=26971). Eesti peaks järgima seda poliitikat, muuhulgas selleks, et olla vastavuses EL arenevate dokumendivahetussüsteemidega. Samuti suurendab see riigi infotehnoloogilist julgeolekut tagades dokumentide käitlemise sõltumatuse konkreetsest tarkvarast.
Eesti riigiasutused kokku kulutavad aastas orienteeruvalt 30 – 40 miljonit krooni Microsoft Office tarkvara litsentside soetamisele. Vähemalt osa sellest summast on võimalik iga aasta säästa kasutades tasuta kättesaadavat avatud koodidel põhinevat kontoritarkvara.
Täiendavat kokkuhoidu võimaldab töökoha-arvutites MS Windowsi versioonide uuendamisest loobumine koos järk-järgulise üleminekuga vaba lähtekoodiga süsteemidele ning asjakohastel juhtudel vaba lähtekoodiga süsteemide kasutamine serverirakenduste ja serveripõhiste andmebaaside ülesehitamisel.

Tartu Maavalitsus. Digitaalne asjaajamine

E-kirja saatmine
E-kirjad palutakse saata maavalitsuse üldisele e-posti aadressile mv@tartumaa.ee soovitavalt lihtteksti (plain text) vormingus. Kirjale lisatud failid on soovitatav “kokku pakkida”. Muutmist vajavate tekstidokumentide puhul kasutada .rtf või .odf failiformaate; muutmist mittevajavate failide korral ka .pdf formaati.

Digitaalallkirja kasutamine
Digitaalselt allkirjastatud dokumedid (*.ddoc) saata maavalitsuse üldisele e-posti aadressile mv@tartumaa.ee. Allkirjastatud failid peaksid olema avatud dokumendiformaatides (.rtf, .odf, .pdf).

Dokumendivahetuskeskus
Tartu Maavalitsus on liitunud ka Dokumendivahetuskeskusega, asutustel on soovitatav dokumente edastada just läbi selle. Dokumente saab edastada Dokumendivahetuskeskuse kaudu kõikidele osakondadele, k.a. perekonnaseisuosakond Tiigi 12.

Loodame, et ka teised riigiasutused eesrindlastele peatselt järgi jõuavad

§ 2. Digitaalsete dokumentide vormistamise nõuded
(1) Digitaalne dokument vormistatakse ühes alljärgnevas vormingus:
1) vormindamata tekst, failinime laiend txt);
2) RTF (Rich Text Format, failinime laiend rtf);
3) PDF (Adobe Portable Document Format, failinime laiend pdf);
4) ODF (Open Document Format, failinime laiend odt).

Tuleb au anda Justiitsministeeriumile, kes vaatamata survele (vt. näiteks Riigiprokuratuuri kirja Hr. Rein Langile 11.07.2008 nr RP-1-8/08/1292) ei lisanud sinna nimekirja Microsofti kinnist DOC failivormingut.

Oma panuse valmivasse EU koosvõime raamistikku on andnud ka Eesti  Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) ja teiste osapoolte eestvedamisel valminud Riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistiku seisukohtade näol.

Dokumendiformaate ja dokumendifailide vahetamise põhilistes küsimustes on EU riikides moodustumas konsensus, mida lühidalt võib kokku võtta ka EV koosvõime raamistikul põhineva Riigi IT arhitektuuri seisukohtadega, nimelt vajaduses standardiseerida mitmepoolset redigeerimist vajavate dokumentide failivorminguks ODF (ISO/IEC 26300 OpenDocument) ja redigeerimist mittevavajate dokumentide failivorminguks PDF ( ISO 32000-1 Document management — Portable document format — Part 1: PDF 1.7 ja PDF/A ISO 19005-1 Electronic document file format for long-term preservation).

Cappato esitatud küsimus EU komisjonile oli järgmine:

Parliamentary questions
15 April 2008
E-2110/08
WRITTEN QUESTION by Marco Cappato (ALDE) to the Commission
Subject: Deployment of ISO 26300:2006
What steps will the Commission undertake to make its IT infrastructure fully compliant for the reception and propagation of ISO 26300:2006 documents?
Is any action planned to promote this standard in the European institutions?

Ja EU volinik Siim Kallase vastus sellele:

E-2110/08EN
Answer given by Mr Kallas
on behalf of the Commission
(26.5.2008)

The Commission is currently able to accept and generate documents in the ISO 26300:2006 format (otherwise referred to and commonly known as the ODF format). The Commission wishes to be able to accept and generate documents compliant with different standardised formats (for example ISO standards PDF, ODF) as well as, whenever appropriate, in other widely used formats (ISO standards or not) currently used by citizens, businesses and public administrations.The Commission has already presented to other European Institutions its technical approach to accept and generate documents in ODF formats.

Furthermore, within the framework of the Commission’s IDABC programme, the Commission works with representatives of the Member States to promote and facilitate Open Document Exchange Formats (ODEF).

For more information, please see the reference site:
http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3439/5585

Muuhulgas pidas Hr. Uuno Vallner Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi infosüsteemide osakonnast (RISO) ettekande teemal “Vaba tarkvara ja ODF“. Mõned väljavõtted:

• Infosüsteemide rajamisel ja riigihangete pakkumiskutsetes on kohustuslik firmapõhiste lahenduste kõrval arvestada ka avatud lähtekoodiga alternatiividega. Otsus võib olla nii avatud lähtekoodiga tarkvara põhine, kommertspõhine kui ka kombineeritud, kuid muude tingimuste võrdsuse korral eelistatakse avatud lähtekoodiga tarkvara. Otsused tehakse iga juhu jaoks eraldi.

• Infosüsteemide omavahelist suhtlemist tagavates lahendustes, ühisprojektides ning ühiselt kasutatavates infosüsteemides, aga kõigis esmakordselt või uuesti rajatavates infosüsteemides kasutatakse ainult avatud standardeid ja spetsifikatsioone toetavaid produkte.

• Infosüsteemides välditakse kinnistumist firmapõhistele toodetele ja teenustele ning sõltuvust neist.

• Infosüsteemide lahenduste tellimisel hangitakse võimalusel tellitud tarkvara kood või kommertsproduktile lisatud kohandused.

1. Elektrooniliseks andmevahetuseks kasutatav formaat peab olema avatud.
2. Ta peab olema sõltumatu ühest kindlast operatsioonisüsteemist, rakendusprogrammist või tootjast.

3. Ta peab lubama kasutada graafikat ja muid multimeedia võimalusi ning tagama dokumentide hea kujunduse.

4. Formaat peab võimaldama dokumendis sisalduva info mugavat kasutamist (otsing, indekseerimine) ja redigeerimist.

5. Fail peab olema mahult kompaktne.

6. Formaati peab saama lihtsalt integreerida olemasolevatesse süsteemidesse ja tööprotsessidesse.

Magistritöö hinnangul sobisid tol momendil selleks enamikul juhudel rakendamiseks HTML- ja PDF-failid. Aastal 2000 oli see ilmselt ka tõesti nii.

Esimene OASIS ODF (Open Document Format for Office Applications)-tehnilise komitee istung toimus 16. detsembril 2002. OASIS kinnitas ODF-i OASIS-e standardiks 1.mail. 2005. 2006. a. kinnitasid rahvusvahelised standardiorganisatsioonid ISO (International Organization for Standardization) ja IEC (International Electrotechnical Commission ) ODF-i ka ISO/IEC standardiks 26300:2006. Seega oli eespoolloetletud nõudmistele vastav rahvusvaheline, avatud, tootjatest sõltumatu failiformaat sündinud.

Loomulikult ei saa jätta märkimata, et de facto kasutatakse hetkel digitaalses dokumendihalduses väga laialdaselt Microsoft Word-i DOC-faile. Põhjuseid, miks nii mainitud teadustöö, kui ka teised autorid seda formaati ei soovita, on mitmeid.

1. Tegu on salajase definitsiooniga, ühe firma poolt monopoliseeritud formaadiga. See asjaolu muudab kõik DOC-formaadi kasutajad sõltuvaks Microsofti tegevusest.

2. Ainus legaalne võimalus DOC-formaadi töötlemiseks on osta Microsofti toode Microsof Office. (Teiste tootjate programmide import-eksport-funktsioonid ei saa DOC-i definitsiooni salastatuse tõttu kunagi perfektseteks). Seega sunnib DOC-failide laialisaatja kõiki oma partnereid Microsofti tooteid ostma. Samuti sunnivad oma potentsiaalseid kaastöölisi sellele sammule ajakirjandusväljaanded, kes nõuvad kaastöid DOC-formaadis.

3. MS Word soodustab dokumentide halba vormistust, kuna lõigustiilide kasutamine on suhteliselt algeliselt teostatud (tühikutega tabuleerimine, pealkirjade vormistamine mitte headerina, vaid käsitsi kirja suurendades jne).

4. Tänu omadusele parandusi ja kustutatud teksti kasutajale varjatult kaasas kanda, võivad DOC-failid väga mahukaks muutuda ja lekitada konfidentsiaalset infot. Harvad ei ole juhud, kus üheleheküljelise, vaid lausteksti sisaldava MS Word-i DOC-i fail suuruseks on 1 MB ja rohkemgi.

5. MS Word-i erinevad versioonid ühilduvad omavahel sageli halvasti. Nii pole uuema MS Word-i DOC vanema versiooniga korrektselt loetav. Microsofti poole pealt vaadates on tegu kavala turupoliitikaga (kui keegi ostab uuema Word-i, peavad ka kõik tema partnerid sama tegema), kuid kasutaja seisukohast kutsub esile tõsiseid probleeme.

6. Siiani ootab lahendust makroviiruste leviku probleem.

7. DOC-failid sisaldavad mitmeid turvaauke, mis ohustavad nende kasutamist digitaalselt allkirjastatava formaadina.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) poolt väljatöötatud dokument Riigi IT arhitektuur on andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides ODF (OpenDocument) failiformaati. Sama soovitab ka Euroopa Liidu ekspertkomisjon. Redigeerimist mittevavajate dokumentide korral soovitab RISO PDF failiformaati.

Arvutikasutajatel on seda soovitust seda lihtsam jälgida, et saadaval on mitmeid väga kõrgekvaliteedilisi tasuta tarkvarapakette tunnustatud tarkvarafirmadelt (IBM, SUN, Google), mis kasutavad vaikeformaadina OpenDocument faile.

ODF formaadile on näiteks juba üle läinud sellised organisatsioonid nagu Saksamaa LV välisministeerium, Soome Vabariigi justiitsministeerium, Austraalia Rahvusarhiiv. Belgia valitsus võttis vastu otsuse, et alates 2008. aasta septembrist peavad kõik valitsusasutustest väljastatavad dokumendid olema OpenDocument vormingus, alates 2008. a. aprillist muutub ODF kohustuslikuks kõigis Hollandi valitsusasutustes, alates 01. jaanuar 2009 Norra valitsusasutustes. Eelpooltoodud riikide eeskuju kavatsevad lähiajal järgida ka Prantsusmaa, Taani, Malaisia, Brasiilia ja Kroaatia. Pikema loetelu leiab Wikipediast.

Viited: Jan Willemson, Dokumendiformaadid ja nende turvaprobleemid
Tiina Tamme, Elektrooniline dokumendivahetus standardid ja probleemid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) poolt väljatöötatud dokument Riigi IT arhitektuur on andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides avatud dokumendiformaati “OpenDocument“. Redigeerimist mittevajavate dokumentide puhul on sobiv kasutada PDF formaati . Samal seisukohal on Euroopa Liit.

Eesti riigiasutused kulutavad aastas orienteeruvalt 35 miljonit krooni Microsoft Office tarkvara litsentside soetamisele (RISO). 95% Eesti riigiasutustes olevatest arvutitöökohtadest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara. Teisalt on Microsoft Office tarkvarale olemas töötavad alternatiivid, mis ei jää oma funktsionaalsuselt ega kasutusmugavuselt mingil moel alla MS tarkvarale, mõneti aga isegi ületavad Microsoft Office võimalusi. Seejuures on selline tarkvara tihti ka täiesti tasuta (OpenOffice, IBM Symphony) või minimaalse litsentsitasuga (SUN StarOffice).

Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ analüüsis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellimusel kontoritarkvara kasutamist ja kontoritarkvaraga seonduvat probleemistikku ning funktsionaalsusvajadusi Eesti riigiasutustes. Küsitleti 23 avaliku sektori asutust, milles on kokku 12 500 arvutitöökohta. Microsofti tarkvara praegune suur turuosa tuleneb selle agressiivsest müügipoliitikast, kasutajate harjumusest ning kasutajate vähesest teadlikkusest võimalikest alternatiividest.

Avatud ja suletud

Suletud formaat tähendab, et selle spetsifikatsioonid on mingi firma, tavaliselt tarkvaratootja, loodud ja neid ei avalikustata kolmandatele pooltele. Või kui avalikustatakse, siis erilepingute alusel, mis ei luba infot avalikkusele levitada. Pahatihti kasutavad samanimelise tarkvara erinevad versioonid ka erinevaid dokumendiformaate. Näiteks viiakse uuema tarkvara loodavasse dokumenti muudatused, mis takistavad seda avamast vanematel sama programmi versioonidel, või siis avatakse dokument vigadega. Mõnikord on sellised muudatused tõesti innovatiivsed ja vajalikud, kuid enamasti sunnitakse kasutajat ostma uuemat versiooni tarkvarast. Head (õigemini halvad) näited on Microsoft Office, CorelDraw ja veel paljud teised rakendused.

Avatud formaat tähendab, et dokumendi struktruur on vastavuses mitmete firmade ja avalike organisatsioonide koostöös valminud standardiga, spetsifikatsioon on kõigile soovijaile kättesaadav. Tähelepanu tuleb siin juhtida asjaolule, et kuigi paljud programmid võimaldavad näiliselt eksportida avatud formaati, osutub see probleemseks, sest tarkvaratootja on huvitatud oma kinnise vormingu levikust ega ole loonud korrektselt töötavat ekspordifiltrit avatud formaatidele. Link 1 Link 2, Link 3

Ainult avatud standarditel põhinevate dokumendiformaatide kasutamine tagab, et andmed on selle omanikele kasutatavad ja kättesaadavad ka pikema aja jooksul ja seejuures ilma kolmandatele osapooltele (s.t. näiteks suletud failiformaadi omanikule) litsentsitasusid maksmata.

Temaatilist lugemist: OpenDocument Fellowship, ODF Alliance, OASIS, Kuu ilma MS Office’ita, Austraalia ajalugu digitaliseeritakse ODF abil.