Files were reformatted with the ODF Python programming library, applying templates provided by KOffice and OpenOffice.org for automated styling. The resulting ODF file was read and edited by a number of desktop ODF applications including IBM Lotus Symphony, OpenOffice.org Novell Edition, and Oracle Open Office. The edited documents were then reviewed and approved by a research colleague using a Nokia N900 smart phone. By accessing the metadata, including the author’s vCard data, the N900 automatically connected to the author where a discussion completed the review and approval process.
OASIS members demonstrated many facets of ODF including its use of existing open standards such as RDF for metadata, MathML for mathematic expressions, and XForms for forms data. The new OpenFormula language and application support for accessibility technologies such as screen readers were also shown. These demonstrations illustrated the breadth and power of the format to handle enterprise, academic, and government needs.

Loe edasi: OASIS Interoperability Demo Features Eight Open Source and Commercial Implementations of OpenDocument Format (ODF) 1.2 on Desktop, Mobile Devices, and in the Cloud

“Me valisime avatud ODF dokumendistandardi,  sest see ei ole sõltuv ühestki tarkvaratootjast,” ütles Ashwin Sasongko (DG Applications and Telematics Ministry of Communications and Information Technology – Communications and Informatics), Indoneesia Open Source Awards 2010 (IOSA) üritusel Bidakara Hotellis, Jakarta (07/28/2010).

Ta kutsus ühtlasi ülesse ka erafirmasid, kes on seotud avalike teenuste osutamisega, üle minema ODF failivormingule.

An outline of the contents of OpenFormula is:
1 Introduction
2 Expressions and Evaluators
3 Formula Processing Model
4 Types
5 Expression Syntax
6 Standard Operators and Functions
6.4 Standard Operators
6.5 Matrix Functions
6.6 Bit operation functions
6.7 Byte-position text functions
6.8 Complex Number Functions
6.9 Database Functions
6.10 Date and Time Functions
6.11 External Access Functions
6.12 Financial Functions
6.13 Information Functions
6.14 Lookup Functions
6.15 Logical Functions
6.16 Mathematical Functions
6.17 Rounding Functions
6.18 Statistical Functions
6.19 Number Representation Conversion Functions
6.20 Text Functions
7 Other Capabilities
8 Non-portable Features

Kui kõik läheb plaanikohaselt, on ODF 1.2 kinnitamist ametlikuks OASIS standardiks oodata selle aasta 4 kvartalis, millele järgneb ODF 1.2 ISO standardiks kinnitamise formaalsus.

Document Freedom Day (DFD) on juba kolmandat aastat läbi viidav ülemaailmne nn rohujuure tasandilt lähtuv aktsioon, mille eesmärgiks on teadvustada inimestele vabade ja avatud dokumendivormingute ja standardite kasutamise tähtust ja kinnistest korporatiivsetest dokumendivormingutest, nagu Microsoft Word doc, docx jt kasutajatele ja ühiskonnale tulenevaid ohte.

Document Freedom Day veebisaidilt:

Document Freedom Day (DFD) is a global day for document liberation. It will be a day of grassroots effort to educate the public about the importance of Free Document Formats and Open Standards in general.

Complementary to Software Freedom Day, we aim to have local teams all over the world organise events on the last Wednesday of March. This is the third year that Document Freedom Day is happening, and we are again looking for people around the world who are willing to join the effort.

DFD’s main goals are:
- promotion and adoption of free document formats
- forming a global network
- coordination of activities that happen on last Wednesday of March, Document Freedom Day

Once a year, we will celebrate Document Freedom Day as a global community. Between those days, DFD will be focused on facilitating community action and building awareness for issues of Document Freedom and Open Standards. We hope that you will join the DFD community.

Ka EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) poolt väljatöötatud dokument Riigi IT arhitektuur on andnud selge soovituse kasutada EV ametiasutustes mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides eelistatult ODF failivormingut.

ODF kasutamisvõimaluste laienemisest võidavad eeskätt lõppkasutajad, kes ei pea enam muretsema selle üle, millist tekstiredaktorit või kontoritarkvara nende partnerid kasutavad. ODF failidega saavad ju kõik töötada, nagu näiteks saavad kõik inimesed vaadata veebibrauseriga HTML lehti.  Ja põhimõtteliselt  ei pea külamemmed enam vallavanemale digidokumendi saatmiseks ostma kallist Microsofti kontoritarkvara, vaid piisab suvalisest, ODF toetavast vabavaralisest tekstiredaktorist.

Lähemalt teemast:

The Parliament said: ODF only

It-beslutning sættes på standby

Kokkuvõte kohtuotsusest:

Today’s permanent injunction prohibits Microsoft from selling or importing to the United States any Microsoft Word products that have the capability of opening .XML, .DOCX or DOCM files (XML files) containing custom XML.

Microsofti poolt ebaseaduslikult kasutatud patendi omanikuks ja hagejaks kohtus oli Kanada firma i4i Inc. , kelle kasuks kohus mõistis Microsoftilt välja ka üle $290 miljoni USD kahjuraha.

Väljavõte i4i Inc. kohtus esindanud advokaadibüroo pressiteatest:

The national law firm of McKool Smith is announcing a permanent injunction and total damages and interest of more than $290 million against software giant Microsoft Corp. (NASDAQ: MSFT) in a Texas patent infringement lawsuit won by Toronto-based technology provider i4i Inc.

The Order and Permanent Injunction were signed today by Judge Leonard Davis of the U.S. District Court for the Eastern District of Texas, Tyler Division. Today’s ruling follows a May 20, 2009, verdict of $200 million after jurors found that Redmond, Wash.-based Microsoft willfully infringed an i4i patent covering a document system that relies on the XML custom formatting function.

During the trial, attorneys from McKool Smith and Tyler, Texas-based Parker, Bunt & Ainsworth successfully argued that Microsoft infringed the i4i patent issued in 1998, U.S. Patent No. 5,787,449, which covers software designed to manipulate “document architecture and content.” The software covered by the patent removed the need for individual, manually embedded command codes to control text formatting in electronic documents.

In today’s order, Judge Davis ruled that Microsoft should pay i4i an additional $40 million for its willful infringement of the i4i patent. Microsoft also was ordered to pay slightly more than $37 million in prejudgment interest, including an additional $21,102 per day until a final judgment is reached in the case. The court also ordered Microsoft to pay $144,060 per day until the date of final judgment for post-verdict damages. Today’s permanent injunction prohibits Microsoft from selling or importing to the United States any Microsoft Word products that have the capability of opening .XML, .DOCX or DOCM files (XML files) containing custom XML. The court is requiring Microsoft to comply with the injunction within 60 days.

Microsoft ilmselt kaebab otsuse edasi, kuid hetkeseis on siis ikkagi selline, et Wordi müük USA-s tuleb peatada. Mida see USA kohtuotsus võiks tähendada Wordi müügile EU maades, ei oska hetkel veel öelda.

Märkuseks veel niipalju, et  i4i Inc. esindaja on öelnud, et ISO/IEC 26300  ODF (OpenDocument) failivorming, mis teadupärast põhineb samuti XML-l ja võistleb OOXML failivorminguga,  EI riku ühtegi nende patenti.

Viiteid sellel teemal:

• BBC News: Judge bans Microsoft Word sales
• Cnet News: Judge orders Microsoft to stop selling Word
• Groklaw:  The i4i v. Microsoft Orders and Permanent Injunction
• Groklaw:  Why didn’t Microsoft tell us about i4i’s patent litigation during the OOXML standards push?
• PCWorld: Microsoft Word Patent Ruling: So Who Is i4i?
• Koopia i4i Inc. kaebusest USA kohtule (PDF)
• Koopia kohtukeelust (PDF)
• Koopia kohtuotsusest (PDF)

In making ODF support compulsory, the Netherlands can rightly be called a forerunner. One important mainstay of the open standard policy is the introduction of ODF as a format for reading, writing, sharing, publishing and receiving documents. All government bodies are now required to support this standard.

The Dutch government has gained support for its policy regarding open standards and open source software within the consultative bodies in Brussels, which has been done by increasing contacts with policymakers and the open source software communities in the leading countries in the field, such as the Scandinavian countries.

The next step is to coordinate the various implementation methods on the market, so that users are more willing to employ ODF. Our challenge is to convince users that:

• ODF promotes interoperability; processing and exchanging documents with IT applications supports the core processes of all government organisations.
• Open document standards such as ODF are crucial to long-lasting document use.
• ODF helps the government improve its services, because it enables citizens and businesses to download and upload documents and forms in any format they choose
• ODF promotes supplier independence: with open standards, it is easier to switch to other IT options
• It is easier for new parties to compete in the government’s tendering and procurement procedures because ODF facilitates supplier independence. This, in turn, promotes innovation.

Ka ODF Alliance on avaldanud sellel teemal pikema pressiteate: “New ODF Interoperability Initiatives Launched at Dutch Government Workshop” (PDF).

Lisaks andmevahetusvormingute ühtlustamisele on seaduse eesmärgiks tagada kõigile kasutajatele võrdne juurdepääs valitsuse informatsioonile ja teenustele. “Riik ei tohi diskrimineerida kasutajaid sõltuvalt sellest, millist  tarkvara nad kasutavad. Käesoleva otsuse kaudu tagame kasutajatele õiguse informatsioonile avatud failiformaatide kaudu, mis ei ole fikseeritud ühe tootja või turusektori poolt,” ütleb Norra valitsuse pressiteate.

Sellel teemal lisa: Her er statens nye IT-standarder.

DFD-d  toetavad muuhulgas sellised organisatsioonid ja firmad nagu ANSOL, Ars Aperta, BrOffice.org, COSS, Esoma, Estándares Abiertos, FFII, Free Knowledge Foundation, Free Software Foundation, Free Software Foundation Europe, Free Software Foundation Latin America, Funambol, Google, IBM, NLnet, ODF Alliance, Open Forum Europe, Open Source Initiative (OSI), Opentia, OSL, iMatix, Red Hat, Sun, The Open Learning Centre.

DFD päev on fokusseeritud avatud dokumendiformaadile OpenDocument e. ODF, mis on ainsaks avatud standardiks, mis katab kõik kontoritarkvara funktsionaalsused: redigeerimine, printimine, tabelarvutus ja esitlus. ODF on avatud rahvusvaheline ISO/IEC standard ja  on muide ka  Eesti avalikus sektoris riigi poolt soovitatud standard dokumentide vahetamiseks.

Riigikogus arutluse all olnud seaduseelnõu avatud lähtekoodiga tarkvara tõhusamaks juurutamiseks riigisektoris “Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” lükati valitsuse vastuseisu tõttu tagasi.

Kohal oli 88 saadikut, vastu hääletas 42 ja poolt 7 (rohelised + Silver Meikar reformierakonnast).

16. detsembri hommik möödus riigikogus väga vastuoluliselt. Riigikogujate tööpäev hakkas pihta peaministri ettekande ja aruteluga teadus- ja arendustegevuse üle, kus leiti, et juba järgmine aasta on jõuavad riigieelarvest tehtud kulutused teadus- ja arendustegevusele 1,5 protsendi piirimaile SKP-st ja aastaks 2014 kuni 3 protsendini. Leiti, et seadus ja arendustegevus on Eesti majanduse jätkusuutlikkuse jaoks esmatähtsad, seda tuleb eelisfinantseerida.

Kui riigikogu ette jõudis rohelise erakonna ettepanek avatud lähtekoodiga tarkvara laiemast kasutamisest avalikus sektoris, siis oli riigikogujate uutele väljakutsetele ja innovatsioonile avatud meelsus kadunud.

Esitatud seaduseprojekti vastu leiti põhjendusi nagu „jalgratast pole mõtet ise leiutada“ (Hannes Astok) ja „Eestis pole mõtet maisi kasvatada“ (Taavi Rõivas). Samuti spekuleeriti toote elutsükli maksumuse (TCO, Total Cost of Ownership) ning väidetava avatud lähtekoodiga tarkvara koostöövõimetuse (Astok) üle.

Lisaks hirmutas Astok riigikogulasi vabavara töökindlusetusega: „Me võime saada odava asja, me võime saada mõne asja tasuta, aga kui see kokkuvõttes osutub kallimaks või, mis veel hullem, mittetöötavaks, siis me ei ole oma ülesannet nii või teisiti lahendanud“.

Eelnõule avaldas vastuseisu ka majanduskomisjonile saadetud kirjas suuremaid telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettevõtteid koondav Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Istungi stenogrammi saab lugeda riigikogu kodulehelt. Eriti väärivad lugemist Hannes Astoki “pärlid”, mis võivad vähegi IT teadmisega inimese lihtsalt ahastusest käsi ringutama ja suuri kuumi pisaraid valama panna. Kurb, kui meie riigi IT poliitika üle otsustavad sellised “asjatundjad”. Eriti veel, kui nende asjatundjate nn argumentidest kumavad väga selgelt läbi teatud, M$ lühendiga tähistatava korporatsiooni ja selle edasimüüjate huvid.

Eelnõu käsitleb suletud lähtekoodiga ja tasulise tarkvara (näiteks. Microsoft Office) kasutamise vähendamist valitsusasutustes ja valitsuse hallatavates riigiasutustes, võttes võimalusel kasutusele vaba tarkvara. Eraldi on seaduseelnõu seletuskirjas välja toodud vajadus minna digitaalses dokumendikasutuses üle avatud dokumendivormingutele, nagu ODF ja PDF ehk siis lühidalt – hakata lõpuks järgima RISO “Riigi IT arhitektuur” soovitusi.

374 OE
RIIGIKOGU OTSUS
ABINÕUD RIIGI INFOTEHNOLOOGIA KULUTUSTE VÄHENDAMISEKS JA INFOTEHNOLOOGILISE INNOVATSIOONI SOODUSTAMISEKS

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõikele 1 otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda 2009. aastast valitusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes laialdaselt juurutama avatud lähtekoodiga tarkvara ning alustada avalikult dokumenteeritud failiformaatide kasutusele võttu, juhindudes avaliku sektori IT lahenduste uuendamise korraldamisel järgmistest põhimõtetest:

1.Viia suletud koodiga kontoritarkvara litsentside ostmine ja uuendamine hädavajaliku miinimumi.
2.Asutuste sisemises infovahetuses ja nende avalikus suhtluses võtta kasutusse standardiseeritud ning tarkvarast sõltumatut ristkasutust võimaldavaid dokumendiformaate.
3.Vältida asutuste töökoha-arvutites olemasolevate suletud koodiga operatsioonisüsteemide versioonide uuendamist, asuda järk-järgult juurutama sobivaid vaba lähtekoodiga süsteeme.
4.Kui puudub otsene majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud vajadus kasutada teistsugust operatsioonisüsteemi, ehitada uued serverirakendused ja serveripõhised andmebaasisüsteemid avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemile ning kasutada vaba lähtekoodiga aluskomponente.
5.Nõuda asjakohastel juhtudel, et uute rakendussüsteemide ehitamisel antakse tellijale üle ehitatava süsteemi lähtekood koos õigusega seda vajadusel vabalt muuta ja levitada.
6.Viia ülaltoodud nõudeid ellu esmajoones eelarvepõhiselt, eraldades finantse vaid projektidele ja litsentsidele, mille juures on täidetud eespool toodud nõuded.
7.Keerukamate valikute puhul lähtuda esmajoones pakutavate alternatiivide hinnast ja kalkuleeritavatest ülalpidamiskuludest.
8.Alustada avatud lähtekoodiga tarkvara koordineeritud riikliku haldamissüsteemi ettevalmistamist.
Riigikogu esimees Ene Ergma
Tallinn, 2008

Toon allpool täies mahus ära ka seaduseelnõule lisatud seletuskirja:

SELETUSKIRI
RIIGIKOGU OTSUSE EELNÕULE
ABINÕUD RIIGI INFOTEHNOLOOGIA KULUTUSTE VÄHENDAMISEKS JA INFOTEHNOLOOGILISE INNOVATSIOONI SOODUSTAMISEKS

Valdav enamik Eesti riigiasutustes olevatest arvutitöökohtadest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara. Microsofti tarkvara ülekaal on tulenenud selle ajaloolisest tugevast positsioonist turul, kasutajate harjumusest ning kasutajate vähesest teadlikkusest võimalikest alternatiividest. Enamus riigiasutusi plaanib jätkata Microsoft Office tarkvaraga ka tulevikus.
Teisalt on Microsoft Office tarkvarale olemas avatud koodidel põhinevad töötavad alternatiivid, mis ei jää oma funktsionaalsuselt ega kasutusmugavuselt alla MS tarkvarale, mõnedes punktides aga isegi ületavad Microsoft Office võimalusi. Selline tarkvara on seejuures tasuta kättesaadav (OpenOffice). Samal lähtekoodil on olemas ka tasulised versioonid, millele on olemas Microsoft Office kontoritarkvaraga võrreldav kasutajatugi (StarOffice). Riigiasutuste dokumendiloomises oleks täiesti võimalik neid tarkvarapakette kasutada.
Viimastel aastatel on toimunud maailmas olulised nihked ühtsete dokumendistandardite väljatöötamisel. On olemas vastav ISO standard, seda nii redigeeritavale kui ka mitteredigeeritavale formaadile. Riigi IT arhitektuuri dokument http://www.riso.ee/et/koosvoime/arhitektuur sätestab soovitavaks kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides formaati ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0 Enamus maailmas levinud kontoritarkvara pakettidest (OpenOffice, KOffice, Google Docs, NeoOffice, Zoho, IBM Lotus Symphony, Corel WordPerfect) toetavad antud dokumendiformaati, mis võimaldab tarkvarast sõltumatut dokumentide redigeerimist ja tagab dokumendihalduse sõltumatuse ühest tarkvara arendajast. Redigeerimist mittevajavates dokumentides soovitatakse samas kasutada formaati Portable Document Format (.pdf). Sarnastele järeldustele on jõutud Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraadi tellimusel valminud töö raames (http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3428/556).
Riigihangete seadus näeb ette võrdse kohtlemise printsiibi sama funktsionaalsusega toodetele. Samuti nõuab Riigi IT koosvõime raamistik hangetes vabavaraliste alternatiivide arvestamist. Seega on nõutav kontoritarkvara hangetes kaaluda alternatiivseid lahendusi Microsofti tarkvarale. Paraku pole riigiasutused enamasti neid põhimõtteid riigihangetes sisuliselt järginud. Reaalselt looks üleminek avalikult dokumenteeritud dokumendiformaatidele võimaluse erinevatel tarkvarapakkujatel samadel tingimustel omavahel konkureerida.
Mitmed riigiasutused erinevates EL riikides kasutavad avatud lähtekoodiga tarkvara oma igapäevases töös. Sellised projektid nõuavad tugevat planeerimist ja ka teatud investeeringuid, kuid nende edukal läbiviimisel on võimalik märgatav rahaline kokkuhoid riigieelarves.
Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraadi juures töötava liikmesriikide esindajatest koosnev e-Valituse Komitee soovitab liikmesriikidel kasutada ametlikus asjaajamises avatud dokumendiformaati (http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Doc?id=26971). Eesti peaks järgima seda poliitikat, muuhulgas selleks, et olla vastavuses EL arenevate dokumendivahetussüsteemidega. Samuti suurendab see riigi infotehnoloogilist julgeolekut tagades dokumentide käitlemise sõltumatuse konkreetsest tarkvarast.
Eesti riigiasutused kokku kulutavad aastas orienteeruvalt 30 – 40 miljonit krooni Microsoft Office tarkvara litsentside soetamisele. Vähemalt osa sellest summast on võimalik iga aasta säästa kasutades tasuta kättesaadavat avatud koodidel põhinevat kontoritarkvara.
Täiendavat kokkuhoidu võimaldab töökoha-arvutites MS Windowsi versioonide uuendamisest loobumine koos järk-järgulise üleminekuga vaba lähtekoodiga süsteemidele ning asjakohastel juhtudel vaba lähtekoodiga süsteemide kasutamine serverirakenduste ja serveripõhiste andmebaaside ülesehitamisel.

Tartu Maavalitsus. Digitaalne asjaajamine

E-kirja saatmine
E-kirjad palutakse saata maavalitsuse üldisele e-posti aadressile mv@tartumaa.ee soovitavalt lihtteksti (plain text) vormingus. Kirjale lisatud failid on soovitatav “kokku pakkida”. Muutmist vajavate tekstidokumentide puhul kasutada .rtf või .odf failiformaate; muutmist mittevajavate failide korral ka .pdf formaati.

Digitaalallkirja kasutamine
Digitaalselt allkirjastatud dokumedid (*.ddoc) saata maavalitsuse üldisele e-posti aadressile mv@tartumaa.ee. Allkirjastatud failid peaksid olema avatud dokumendiformaatides (.rtf, .odf, .pdf).

Dokumendivahetuskeskus
Tartu Maavalitsus on liitunud ka Dokumendivahetuskeskusega, asutustel on soovitatav dokumente edastada just läbi selle. Dokumente saab edastada Dokumendivahetuskeskuse kaudu kõikidele osakondadele, k.a. perekonnaseisuosakond Tiigi 12.

Loodame, et ka teised riigiasutused eesrindlastele peatselt järgi jõuavad

§ 2. Digitaalsete dokumentide vormistamise nõuded
(1) Digitaalne dokument vormistatakse ühes alljärgnevas vormingus:
1) vormindamata tekst, failinime laiend txt);
2) RTF (Rich Text Format, failinime laiend rtf);
3) PDF (Adobe Portable Document Format, failinime laiend pdf);
4) ODF (Open Document Format, failinime laiend odt).

Tuleb au anda Justiitsministeeriumile, kes vaatamata survele (vt. näiteks Riigiprokuratuuri kirja Hr. Rein Langile 11.07.2008 nr RP-1-8/08/1292) ei lisanud sinna nimekirja Microsofti kinnist DOC failivormingut.

Cappato esitatud küsimus EU komisjonile oli järgmine:

Parliamentary questions
15 April 2008
E-2110/08
WRITTEN QUESTION by Marco Cappato (ALDE) to the Commission
Subject: Deployment of ISO 26300:2006
What steps will the Commission undertake to make its IT infrastructure fully compliant for the reception and propagation of ISO 26300:2006 documents?
Is any action planned to promote this standard in the European institutions?

Ja EU volinik Siim Kallase vastus sellele:

E-2110/08EN
Answer given by Mr Kallas
on behalf of the Commission
(26.5.2008)

The Commission is currently able to accept and generate documents in the ISO 26300:2006 format (otherwise referred to and commonly known as the ODF format). The Commission wishes to be able to accept and generate documents compliant with different standardised formats (for example ISO standards PDF, ODF) as well as, whenever appropriate, in other widely used formats (ISO standards or not) currently used by citizens, businesses and public administrations.The Commission has already presented to other European Institutions its technical approach to accept and generate documents in ODF formats.

Furthermore, within the framework of the Commission’s IDABC programme, the Commission works with representatives of the Member States to promote and facilitate Open Document Exchange Formats (ODEF).

For more information, please see the reference site:
http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3439/5585

EPUB failiformaati haldab International Digital Publishing Forum (IDPF), mille liikmeteks sellised tuntud kirjastused ja firmad, nagu Barnes & Noble, O’Reilly Media, HarperCollins Publishers, Adobe Systems Incorporated, Amazon.com, Associated Press, IRex Technologies, McGraw-Hill, Oxford University Press-USA, Random House, Sony jpt.

EPUB failiformaat tõotab digitaalses raamatukirjastamises samasugust läbimurret ja eeliseid, nagu ODF (OpenDocument) formaat on teostamas kontoritarkvara ja dokumendiduse alal. Siiani on iga kirjastus või suurem Internetis tegutsev firma reeglina kasutanud e-raamatute äris oma failiformaati – näiteks Sony BBeB (failialaiend .lrf), Amazon .azw, Mobipocket .mobi ja .prc või ka Adobe PDF põhiseid lahendusi.

PDF puuduseks on, et PDF on küllatki trükisuunitlusega ja leheküljepõhine, määrates täpselt ära nii lehe suuruse, kui kõigi elementide ja teksti täpse paigutuse lehel. See teeb PDF failivormingu kasutamise küllaltki ebamugavaks just e-raamatute lugemisseadmetega, nagu Sony Reader.

EPUB meenutab sisemiselt struktuurilt küllaltki palju ODF (OpenDocument) failivormingut. EPUB koosneb tegelikult kolmest avatud standardist:

• Open Publication Structure (OPS) 2.0, (content markup XHTML or Daisy DTBook)
• Open Packaging Format (OPF) 2.0, (the structure of an .epub in XML)
• OEBPS Container Format (OCF) 1.0, (packing and compressing as renamed JAR file)

Kirjastused loodavad EPUB kasutusele võtmisega tunduvalt kulusid kokku hoida – siiani olid nad sunnitud sisuliselt pea iga suurema internetipoe jaoks digiraamatud neile sobivasse failiformaati konverteerima. Ka digiraamatute ostjad ja lugejad võidavad ühe standardse formaadi kasutuselevõtust. Tuntud paperback raamatute kirjastaja PenguinBooks on juba alustamas oma internetipoes EPUB raamatute müüki – Penguin eBook Tasters.

PC või Mac arvutis saab EPUB raamatuid lugeda näiteks Adobe Digital Editions nimelise tarkvaraga. Digiraamatute lugemisseadmete tootjatest toetab momendil EPUB faile Sony, ka teised tootjad, nagu iRex, Bookeen, Astak lubavad peatset EPUB tuge.

Lisalugemist:

• Mobileread
• .epub eBooks Tutorial
• The ePub Community
• Digital Editions
• Producing ePub Documents from InDesign
• Sony Reader Opens to EPUB Format for Digital Books
• Mobileread ePub Wiki
• ePub Books (Download, Buy and Read ePub eBooks)
• Creating epub files with nothing but free tools
• Epub Format Construction Guide
• How To Read O’Reilly EPUB eBooks on your iPhone
• Tehnikamaailm: E-paberist raamatud
• Äripäev: E-raamat loetav ka õues
• Eesti Ekspress: Paberivaba tuleviku kuulutaja

Lõpetuseks üks näide EPUB formaadis raamatust (Penguin eBook Taster – sisaldab ainult raamatu esimest peatükki):  The Stories Of English by David Crystal.

Lisaks sellele oli ISO juba varem kinnitanud standardid PDF/X ISO 15930 Graphic technology — Prepress digital data exchange — Use of PDF (PDF/X) (määratleb trükiettevalmistuseks sobilikku PDF failivormingu) ja standardi PDF/A ISO 19005 Electronic document file format for long-term preservation (PDF/A) (määratleb nõuded dokumentide arhiveerimiseks PDF failidena).

Portable Document Format ehk PDF on PostScript-l põhinev arvuti riist– ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükiettevalmistuses ja dokumentide arhiveerimiseks. Näiteks kontoritarkvarapakett OpenOffice.org omab võimalust salvestada nii PDF kui PDF/A faile.

Office 2007 SP2 hakkab toetama ODF failivormingut ilma, et kasutajatel oleks vaja installeerida täiendavat tarkvara, nagu Sun ODF pistikprogramm, oma arvutitesse. Kasutajad peaksid saama määrata ODF-i ka vaikimisi dokumendivorminguks. Lisaks lubab Microsoft ka PDF (ISO/DIS 32000) ja PDF/A (ISO 19005) tuge.

Sellega üritab Microsoft vähendada oma Office tarkvara mahajäämust OpenOffice.org ja SUN StarOffice kontoritarkvarast – need mõlemad toetavad kõiki eelpoolnimetatud avatud failivorminguid juba pikemat aega. Microsofti selline lubadus on seda huvitavam, et siiamaani on ta üritanud ODF-i eirata ja selle asemel kasutajatele edutult peale suruda omaenda väljatöötatud XML põhiseid failivorminguid, nagu docx ja OOXML. Ilmselt on Microsofti poliitikamuutuse põhjuseks järjest suurenev ODF failivormingu levik kasutajate hulgas ja suured tehnilised probleemid oma OOXML failivormingu arendamise ja standardiseerimisega.

Teema kohta täiendavat lugemist leiab järgnevatelt linkidelt:

• Standards Blog: Microsoft Office 2007 to Support ODF – and not OOXML
• Moved by Freedom – Powered by Standards: How to urinate on a violin
• IT-Viikko: Microsoft paijaa kilpailijaa Officessa
• Open Malaysia: Microsoft Office Supports ODF? AYE!
• <NO>OOXML: Microsoft finally playing nice?
• PC World: ODF Wins the Office Document Format War?
• OOXML is defective by design: Microsoft latest bullshit : native support of ODF in Office 2007

• Hankima ainult informaatikatehnoloogiat, mis kasutab vabu ja avatud standardeid;
• Pakkuma e-valitsuse teenuseid, mis põhinevad ainult vabadel ja avatud standarditel;
• Kasutama oma tegevuses ainult vabu ja avatud digitaalseid standardeid.

Liikumisel digitaalse ühiskonna poole saavad Interneti eelised olla tagatud ja kõigi inimeste võrdne kohtlemine kaitstud ainult siis, kui on kindlustatud võrdne ja võimalustekohase hinnaga ligipääs Internetile ning kaitstud on ka Interneti avatus.

Vabad ja avatud digitaalsed standardid (ja sealhulgas ka avatud dokumendiformaadid) etendavad selle tulemuse saavutamisel erilist rolli, edendades konkurentsi ja innovatiivsust ning alandades hindu ja suurendades valikuvõimalusi. Valitsused on eriti tähtsal kohal kindlustamaks oma eeskuju ja hangete kaudu, et kõik inimesed saaksid osa eelistest, mida pakuvad vabad ja avatud digitaalsed standardid.

Haagi deklaratsiooni eestikeelne täistekst on aadressil: http://www.digistan.org/hague-declaration:et . Samas on Sul võimalus anda sellele toetushääl.

Eesti Vabariigis sätestab avaliku sektori käsutuses olevale teabele juurdepääsu Avaliku teabe seadus. Euroopa Liidu liikmena oleme kohustatud rakendama direktiivi 2003/98/EÜ, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikides avaliku teabe taaskasutuse tingimused ja tagada, et need oleksid õiglased ja proportsionaalsed ega diskrimineeriks ühtki kasutajat.

Kõigil infopoliitika huvilistel on võimalus osaleda reedel, 23. mail kell 9 Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis V infopoliitika foorumil: KELLELE KUULUB AVALIK TEAVE? Foorumist osavõtt on tasuta.

Louis Suarez-Potts: OOXML Has Zero Effect On ODF

ODF as a default format was first adopted by OpenOffice.org (OOo). Naturally, when OOXML’s approval cast a doubt on ODF, we sought reactions of the OOo team, on how they viewed the future of OOo, ODF and OOXML. Thus, this interview, which was conducted over a series of e-mails, with Louis Suarez-Potts, community manager, OpenOffice.org.

Kirjutab : Radoslav Dejanović

Today, after a four hour meeting, Croatian CSI accepted ODF as a national standard.
I have rather few and incomplete information from the meeting (formal press release will be made by CSI in a few days, I hope), but as it seems, there were mostly political and not much technical objections regarding ODF (that were risen by Microsoft earlier on), but at the end of the day ODF was accepted. It is worth noting that Microsoft requested that their statement pro ODF be officialy noted. That is a fair move from Microsoft, as they declared previously that they are for standards in general, even if we remember that it was their objections that caused the delay.
It is important to say here that having ODF as national standard does not force anyone to use it, not even government bodies. However, a victory here is that this really did open a door for users who do not have MS Office to exchange documents with government bodies, as they will be using national standard from now on, and should not be denied if they send their document in ODF format. In many previous cases, offices would accept only .doc files, as it was “de facto” standard, and there was no national standard at all. Well, now we have one!

Maailma 60 riigi vaba tarkvara ja avatud standardite pooldajad tähistasid esmakordselt 26. märtsil 2008 dokumendi vabadusepäeva (Document Freedom Day).
Sel aastal tähistati dokumendi vabadusepäeva esmakordselt. DFD (Document Freedom Day) päeva tähistasid rohkem kui 200 DFD tiimi üle maailma. DFD info on koondatud veebilehele http://documentfreedom.org/ .
DFD päev on fokuseeritud Avatud dokumendiformaadile ODF, mis on ainsaks avatud standardiks, mis katab kõik kontoritarkvara funktsionaalsused: redigeerimine, printimine, tabelarvutus ja esitlus. ODF on ISO standard. ODF on Eesti avalikus sektoris kohustuslikuks kasutamiseks dokumentide vahetamiseks…..
….Dokumendi vabadusepäeva tähistasid 20 Euroopa riiki, sealhulgas ka meie lõunanaabrid Läti ja Leedu.

Tuletame siinkohal meelde, et Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) poolt juba 2007.a. väljatöötatud dokument Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01 annab samuti selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides ODF (OpenDocument) failiformaati. Sama soovitab ka Euroopa Liidu ekspertkomisjon. Redigeerimist mittevavajate dokumentide korral soovitab RISO PDF failiformaati.

InformationWeek vahendab artiklis “Microsoft’s ‘Openness’ Pledge A Potential Patent Trap, Gartner Warns“:

IT research firm Gartner is warning open source software makers that Microsoft (NSDQ: MSFT)’s pledge to open up its documentation library to third parties carries legal risks for developers who aren’t careful about how they access the technical trove.
“Do not use Microsoft’s documentation unless you have rigorous processes to keep track of applicable patents,” said Gartner, in a new research report.

Microsoft last week announced significant changes to the way it will manufacture and license software — partly in an effort to appease the EC and other antitrust regulators. Among other things, Microsoft promised to publish more than 30,000 pages of documentation for Windows and client server protocols previously available only through a trade secrets license.

The company also pledged not to sue open source developers that use Microsoft technologies in non-commercial applications.

Gartner said open source developers shouldn’t interpret the latter as carte blanche to add Microsoft technologies to their product mix. While Microsoft will now openly publishing interoperability documentation, open source developers who want to use the information still require a patent license from Redmond if the work is for commercial distribution.

Even non-commercial work poses a risk because there’s a chance it might eventually turn up in a commercial environment. “Keep all work that depends on these patents separate from other [open source software] work, to avoid exposing downstream developers and users to litigation risk,” Gartner said.

The researchers said Microsoft needs to provide more details about how its new, self-proclaimed commitment to openness will affect its patent licensing program. “Microsoft’s new interoperability principles go much further than before, but questions remain about Microsoft’s royalty terms and conditions,” wrote Gartner analysts George Weiss, Matthew Cain, and Nikos Drakos, in the report.

The analysts noted that Microsoft’s openness pledge “is not wholly altruistic” as the company is hoping that easier access to its technical documentation will cause some open source developers to jump to the Windows camp. “This will help Microsoft expand the Windows platform as an organic ecosystem,” they said.

As part of its announcement last week, Microsoft said it would launch the Open Source Interoperability Initiative — a forum that will include labs, plug fests, technical content, and “opportunities for ongoing cooperative development” with open source developers.

Microsoft also said it would more fully embrace industry standards in “high volume” products such as the Windows operating system to enhance interoperability with third-party software.

Microsoft CEO Steve Ballmer in a statement called the policy revisions “an important step and significant change in how we share information about our products and technologies.

Muuhulgas pidas Hr. Uuno Vallner Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi infosüsteemide osakonnast (RISO) ettekande teemal “Vaba tarkvara ja ODF“. Mõned väljavõtted:

• Infosüsteemide rajamisel ja riigihangete pakkumiskutsetes on kohustuslik firmapõhiste lahenduste kõrval arvestada ka avatud lähtekoodiga alternatiividega. Otsus võib olla nii avatud lähtekoodiga tarkvara põhine, kommertspõhine kui ka kombineeritud, kuid muude tingimuste võrdsuse korral eelistatakse avatud lähtekoodiga tarkvara. Otsused tehakse iga juhu jaoks eraldi.

• Infosüsteemide omavahelist suhtlemist tagavates lahendustes, ühisprojektides ning ühiselt kasutatavates infosüsteemides, aga kõigis esmakordselt või uuesti rajatavates infosüsteemides kasutatakse ainult avatud standardeid ja spetsifikatsioone toetavaid produkte.

• Infosüsteemides välditakse kinnistumist firmapõhistele toodetele ja teenustele ning sõltuvust neist.

• Infosüsteemide lahenduste tellimisel hangitakse võimalusel tellitud tarkvara kood või kommertsproduktile lisatud kohandused.

OpenDocument on avatud failivorming, mis tähendab, et faili salvestatud digitaalse dokumendi struktruur on vastavuses mitmete avalike organisatsioonide ja paljude firmade koostöös valminud standardiga ja spetsifikatsioon on kõigile soovijaile kättesaadav. Avatud failivorminguna on OpenDocument sõltumatu ühest kindlast rakendusprogrammist, tootjast või operatsioonisüsteemist.

Kokkuvõtlikult, OpenDocument on:

Avatud, XML põhine elektrooniliste dokumentide failivorming

OASIS (Organization for the Advancement of Structured Information Standards) avatud standard

ISO ja IEC poolt heakskiidetud rahvusvaheline standard ISO/IEC 26300

Failivorming, mis täidab Euroopa Liidu kriteeriumid standardite avatuse osas

RISO poolt soovitatav failivorming kasutamiseks mitmepoolset redigeerimist vajavates riigi- ja avalik-õiguslike asutuste dokumentides

1. Elektrooniliseks andmevahetuseks kasutatav formaat peab olema avatud.
2. Ta peab olema sõltumatu ühest kindlast operatsioonisüsteemist, rakendusprogrammist või tootjast.

3. Ta peab lubama kasutada graafikat ja muid multimeedia võimalusi ning tagama dokumentide hea kujunduse.

4. Formaat peab võimaldama dokumendis sisalduva info mugavat kasutamist (otsing, indekseerimine) ja redigeerimist.

5. Fail peab olema mahult kompaktne.

6. Formaati peab saama lihtsalt integreerida olemasolevatesse süsteemidesse ja tööprotsessidesse.

Magistritöö hinnangul sobisid tol momendil selleks enamikul juhudel rakendamiseks HTML- ja PDF-failid. Aastal 2000 oli see ilmselt ka tõesti nii.

Esimene OASIS ODF (Open Document Format for Office Applications)-tehnilise komitee istung toimus 16. detsembril 2002. OASIS kinnitas ODF-i OASIS-e standardiks 1.mail. 2005. 2006. a. kinnitasid rahvusvahelised standardiorganisatsioonid ISO (International Organization for Standardization) ja IEC (International Electrotechnical Commission ) ODF-i ka ISO/IEC standardiks 26300:2006. Seega oli eespoolloetletud nõudmistele vastav rahvusvaheline, avatud, tootjatest sõltumatu failiformaat sündinud.

Loomulikult ei saa jätta märkimata, et de facto kasutatakse hetkel digitaalses dokumendihalduses väga laialdaselt Microsoft Word-i DOC-faile. Põhjuseid, miks nii mainitud teadustöö, kui ka teised autorid seda formaati ei soovita, on mitmeid.

1. Tegu on salajase definitsiooniga, ühe firma poolt monopoliseeritud formaadiga. See asjaolu muudab kõik DOC-formaadi kasutajad sõltuvaks Microsofti tegevusest.

2. Ainus legaalne võimalus DOC-formaadi töötlemiseks on osta Microsofti toode Microsof Office. (Teiste tootjate programmide import-eksport-funktsioonid ei saa DOC-i definitsiooni salastatuse tõttu kunagi perfektseteks). Seega sunnib DOC-failide laialisaatja kõiki oma partnereid Microsofti tooteid ostma. Samuti sunnivad oma potentsiaalseid kaastöölisi sellele sammule ajakirjandusväljaanded, kes nõuvad kaastöid DOC-formaadis.

3. MS Word soodustab dokumentide halba vormistust, kuna lõigustiilide kasutamine on suhteliselt algeliselt teostatud (tühikutega tabuleerimine, pealkirjade vormistamine mitte headerina, vaid käsitsi kirja suurendades jne).

4. Tänu omadusele parandusi ja kustutatud teksti kasutajale varjatult kaasas kanda, võivad DOC-failid väga mahukaks muutuda ja lekitada konfidentsiaalset infot. Harvad ei ole juhud, kus üheleheküljelise, vaid lausteksti sisaldava MS Word-i DOC-i fail suuruseks on 1 MB ja rohkemgi.

5. MS Word-i erinevad versioonid ühilduvad omavahel sageli halvasti. Nii pole uuema MS Word-i DOC vanema versiooniga korrektselt loetav. Microsofti poole pealt vaadates on tegu kavala turupoliitikaga (kui keegi ostab uuema Word-i, peavad ka kõik tema partnerid sama tegema), kuid kasutaja seisukohast kutsub esile tõsiseid probleeme.

6. Siiani ootab lahendust makroviiruste leviku probleem.

7. DOC-failid sisaldavad mitmeid turvaauke, mis ohustavad nende kasutamist digitaalselt allkirjastatava formaadina.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) poolt väljatöötatud dokument Riigi IT arhitektuur on andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides ODF (OpenDocument) failiformaati. Sama soovitab ka Euroopa Liidu ekspertkomisjon. Redigeerimist mittevavajate dokumentide korral soovitab RISO PDF failiformaati.

Arvutikasutajatel on seda soovitust seda lihtsam jälgida, et saadaval on mitmeid väga kõrgekvaliteedilisi tasuta tarkvarapakette tunnustatud tarkvarafirmadelt (IBM, SUN, Google), mis kasutavad vaikeformaadina OpenDocument faile.

ODF formaadile on näiteks juba üle läinud sellised organisatsioonid nagu Saksamaa LV välisministeerium, Soome Vabariigi justiitsministeerium, Austraalia Rahvusarhiiv. Belgia valitsus võttis vastu otsuse, et alates 2008. aasta septembrist peavad kõik valitsusasutustest väljastatavad dokumendid olema OpenDocument vormingus, alates 2008. a. aprillist muutub ODF kohustuslikuks kõigis Hollandi valitsusasutustes, alates 01. jaanuar 2009 Norra valitsusasutustes. Eelpooltoodud riikide eeskuju kavatsevad lähiajal järgida ka Prantsusmaa, Taani, Malaisia, Brasiilia ja Kroaatia. Pikema loetelu leiab Wikipediast.

Viited: Jan Willemson, Dokumendiformaadid ja nende turvaprobleemid
Tiina Tamme, Elektrooniline dokumendivahetus standardid ja probleemid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi infosüsteemide osakonna (RISO) poolt väljatöötatud dokument Riigi IT arhitektuur on andnud selge soovituse kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides avatud dokumendiformaati “OpenDocument“. Redigeerimist mittevajavate dokumentide puhul on sobiv kasutada PDF formaati . Samal seisukohal on Euroopa Liit.

Eesti riigiasutused kulutavad aastas orienteeruvalt 35 miljonit krooni Microsoft Office tarkvara litsentside soetamisele (RISO). 95% Eesti riigiasutustes olevatest arvutitöökohtadest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara. Teisalt on Microsoft Office tarkvarale olemas töötavad alternatiivid, mis ei jää oma funktsionaalsuselt ega kasutusmugavuselt mingil moel alla MS tarkvarale, mõneti aga isegi ületavad Microsoft Office võimalusi. Seejuures on selline tarkvara tihti ka täiesti tasuta (OpenOffice, IBM Symphony) või minimaalse litsentsitasuga (SUN StarOffice).

Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ analüüsis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellimusel kontoritarkvara kasutamist ja kontoritarkvaraga seonduvat probleemistikku ning funktsionaalsusvajadusi Eesti riigiasutustes. Küsitleti 23 avaliku sektori asutust, milles on kokku 12 500 arvutitöökohta. Microsofti tarkvara praegune suur turuosa tuleneb selle agressiivsest müügipoliitikast, kasutajate harjumusest ning kasutajate vähesest teadlikkusest võimalikest alternatiividest.

Avatud ja suletud

Suletud formaat tähendab, et selle spetsifikatsioonid on mingi firma, tavaliselt tarkvaratootja, loodud ja neid ei avalikustata kolmandatele pooltele. Või kui avalikustatakse, siis erilepingute alusel, mis ei luba infot avalikkusele levitada. Pahatihti kasutavad samanimelise tarkvara erinevad versioonid ka erinevaid dokumendiformaate. Näiteks viiakse uuema tarkvara loodavasse dokumenti muudatused, mis takistavad seda avamast vanematel sama programmi versioonidel, või siis avatakse dokument vigadega. Mõnikord on sellised muudatused tõesti innovatiivsed ja vajalikud, kuid enamasti sunnitakse kasutajat ostma uuemat versiooni tarkvarast. Head (õigemini halvad) näited on Microsoft Office, CorelDraw ja veel paljud teised rakendused.

Avatud formaat tähendab, et dokumendi struktruur on vastavuses mitmete firmade ja avalike organisatsioonide koostöös valminud standardiga, spetsifikatsioon on kõigile soovijaile kättesaadav. Tähelepanu tuleb siin juhtida asjaolule, et kuigi paljud programmid võimaldavad näiliselt eksportida avatud formaati, osutub see probleemseks, sest tarkvaratootja on huvitatud oma kinnise vormingu levikust ega ole loonud korrektselt töötavat ekspordifiltrit avatud formaatidele. Link 1 Link 2, Link 3

Ainult avatud standarditel põhinevate dokumendiformaatide kasutamine tagab, et andmed on selle omanikele kasutatavad ja kättesaadavad ka pikema aja jooksul ja seejuures ilma kolmandatele osapooltele (s.t. näiteks suletud failiformaadi omanikule) litsentsitasusid maksmata.

Temaatilist lugemist: OpenDocument Fellowship, ODF Alliance, OASIS, Kuu ilma MS Office’ita, Austraalia ajalugu digitaliseeritakse ODF abil.