Päikest

Teet

Küsijat ei pidavat kohe maha lööma (järgnevad on tsitaadid protokollist MK protokollist 102, millele ülalpool viidati..)

Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok selgitas…..

…MKM-lt on saadetud kiri, milles teatatakse, et Vabariigi Valitsus ei toeta nimetatud otsuse eelnõu…. – äkki oleks võimalik selle kirjaga tutvuda, põhjendused huvitaksid väga

….ITL toetab otsuse eelnõus toodud vabavara kasutamise ideed, kuid keerulisemate süsteemide puhul peaks valikukriteeriumides lähtuma toote hinnast kogu tema eluea jooksul (kogukulu). Samuti on eelnõu vastuolus riigihangete seaduses sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga, kahjustades seeläbi vaba konkurents…. – TCO on minu arusaamise järgi alati parim hindamise valik ehk siis komisjoni järgi; (natuke utreeritult) vajan doc faili töötlemiseks lisaks MS office hinnale ka MS windowst, viirusetõrjet, lisaks nende ostuhinnale ka siis aastamaksu ning survet “parterite poolt osta ühe firma uus tarkvara ca 4 aasta tagant, et kogu “lõbu” kestaks edasi docx formaati kasutades… versus avatud ISO standart kus saaksin ise omale kontoripaketi ja op süsteemi valida, mida kasutada. Kui mingi asutus tahab just viimase office peale pappi kulutada (maksumaksja raha muide), siis kasutage vähemalt Sun (vabavaralist) pluginat, et väljund ja imporditava formaadiga teistele kasutajatele survet ei avaldaks.

vaba konkurentsi kahjustamine(pakkujate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine) – ???? misjamasee? – paluks argumenteeritud põhjendusi.

Paljudes ministeeriumides kehtivad kommertstarkvara kasutamisel ca 3-aastased lepingud, millede kiiremas korras lõpetamine ei saa olla majanduslikult kasulik- väide? või küsimus? Esiteks vastav eelnõu ei sunni neid katkestama, teiseks makse papp ära ja minge üle vabavarale…(või tegelikult arvutage TCO ja siis otsustage, mida teha.

äkki ikka peaks kuidagi lärmi lööma (positiivses mõttes). Et koolitaks komisjoni, riigikogu ja keda mida iganes et need ühe firma silmaklapid maha saaks……

Mis edasi siis, kas palume MSilt kogu eesti riigile tervikuna MS litsentside ostu soodustusi ja vastutasuks keelame alternatiivid või…

Googeldage siis vähemalt teemat ja vaadake mida EU ja muud riigid arvad vaba tarkvara kasutusest

Riigiamentikele kordan korraks üle. Ei propageeri ja ei nõua Teie käest ei linuxi, ei maci (vastandina windowsile) ega ka konkreetse “kontoriroti paketi” kasutamist, tehke kuidas Teile rohkem meeldib aga palun ärge survestage teisi inimesi mingi ühe tootja formaadiga ja jätke meile valikuvõimalus

Ehk siis” long life to PDF ja ODT”

Päikest

2. Komisjoni esimees juhatas sisse Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) arutelu lugemisele saatmiseks. Eelnõu algataja esindaja Riigikogu liige Aleksei Lotman esitas ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Otsuse eelnõuga esitatakse Vabariigi Valitsusele ettepanek asuda 2009. aastast valitusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes laialdaselt juurutama avatud lähtekoodiga tarkvara ning alustada avalikult dokumenteeritud failiformaatide kasutuselevõttu. Valdav enamik Eesti riigiasutustest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara, mille litsentside soetamisele kulutavad riigiasutused kokku ca 30-40 miljonit krooni aastas. Microsoft Office tarkvarale on olemas avatud koodidel põhinevad alternatiivid, mis on tasuta kättesaadavad (OpenOffice). Otsuse eelnõu eesmärgiks on MS Windowsi versioonide uuendamisest loobumine koos järk-järgulise üleminekuga vaba lähtekoodiga süsteemidele ning asjakohastel juhtudel vaba lähtekoodiga süsteemide kasutamine serverirakenduste ja serveripõhiste andmebaaside ülesehitamisel.

Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok selgitas, et eelnõu menetlusse võtmisel määras Riigikogu juhatus eelnõule muudatusettepanekute tähtaja (6.11.2008 kell 18.00) vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §–le 154. Ettenähtud tähtajaks ei esitatud juhtivkomisjonile ühtegi ettepanekut. MKM-lt on saadetud kiri, milles teatatakse, et Vabariigi Valitsus ei toeta nimetatud otsuse eelnõu. 374 OE kohta on omaalgatuslikult esitanud seisukohad ka Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). ITL toetab otsuse eelnõus toodud vabavara kasutamise ideed, kuid keerulisemate süsteemide puhul peaks valikukriteeriumides lähtuma toote hinnast kogu tema eluea jooksul (kogukulu). Samuti on eelnõu vastuolus riigihangete seaduses sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga, kahjustades seeläbi vaba konkurentsi.

Komisjoni istungile kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohti. Otsuse eelnõu vastab üldjoontes Eesti ja Euroopa koosvõime raamistiku põhimõtetele, kuid koosvõime raamistik jätab igale asutusele suurema otsustamisvabaduse. Avatud dokumendiformaadi kasutamist nõutakse omavahelisel suhtlemisel, samuti suhtlemisel avalikuusega ja veebilehtedes publitseeritud dokumentides. Asutusesisesele dokumendivahetusele ei seata piiranguid. Samu põhimõtteid soovitakse rakendada kogu avalikus sektoris. Võrreldes koosvõime raamistikuga on käesolev eelnõu resoluutsem. Paljudes ministeeriumides kehtivad kommertstarkvara kasutamisel ca 3-aastased lepingud, millede kiiremas korras lõpetamine ei saa olla majanduslikult kasulik. Eelnõus toodud punktide rakendamine eeldab ka järelevalvet, koordineerimistegevust, õiguslikku regulatsiooni, jne ning nende rakendamiseks vajalikke riigieelarvelisi vahendeid.

Täiendavaid küsimusi esitati avatud lähtekoodi ja tasuta tarkvara mõistetega seonduvalt.

Laekus kaks ettepanekut:

1) Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok tegi ettepaneku saata Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) Riigikogu täiskogule lugemiseks k.a 16. detsembril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele ning eelnõu tagasi lükata.

2) Komisjoni liige Marek Strandberg esitas ettepaneku saata Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) Riigikogu täiskogule lugemiseks k.a 16. detsembril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele ning eelnõu vastu võtta.

Hääletus viidi läbi vastavalt ettepanekute laekumise järjekorrale ning komisjon toetas Hannes Astoki esitatud ettepanekut (P4, V1, E2).

OTSUSTATI:
1. Võtta informatsioon teadmiseks.

2.1
Saata Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) Riigikogu täiskogule lugemiseks k.a 16. detsembril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele (P7, V0, E1).

2.2
Teha täiskogule ettepanek 374 OE tagasi lükata (P4, V1, E2).

kuhu kuuluvad järgmised subjektid: Komisjoni esimees: Urmas Klaas, Komisjoni aseesimees: Kalev Kallo, Komisjoni liikmed: Hannes Astok, Margus Lepik, Aivar Riisalu, Marek Strandberg, Olga Sõtnik, Jüri Tamm, Ester Tuiksoo, Toomas Tõniste, Taavi Veskimägi

Istungi protokoll, kus seda arutati

viide: http://www.riigikogu.ee/?page=en_etapid&op=ems&eid=430742&u=20081213174530

Äkki peaks vähe lärmi tegema??

Samas võiks sellist “levimist” soodustada ka riiklikul tasemel, tehes näiteks juurde veel ühe riigiüksuse (või MTÜ, SA jmt) kelle ülesandeks oleks eesti riigi ja eurorahade toel üles ehitada portaal, kus saaks kontsentreeritult infot kogu temaatika kohta.

Ühtlasi oleks see ka võimalus tunnustada õnneks piisavalt suurt arvu inimesi, kes on eestis vaba tarkvara ja selle eestindamise- ning levitamisega tegelenud ideelistest kaalutlustest juba aastaid, tellides nende käest veebipõhiseid koolitusmaterjale, juhendeid, koolitusi, jmt ja miks ka mitte tasudes tagantjärgi “kohutava “mahu töö eest, mis on tehtud programmide eestindamisel (tõlkimisel)

Sama asutus võiks otseselt toetada (eurorahade abil) ka meie arvukaid KOV-e (kui vastav reform (loe: KOV arvu vähendamine X korda )peaks mingi f…ng põhjusel jälle ära jääma) ja ka( uusi alustavaid) ettevõtteid. a la registreerivad konto serveril, pääsevad tasuta ligi dokuhaldusele, raamatupidamisele ning ka serveriruumile vabas formaadis loodud dokumentide hoidmiseks ja ka suurele mahule vastavale koolitusmaterjalile. Läheb ruumivajadus suuremaks, tuleb ka teenuste eest tasuma hakata . Seotus ID kaardi, riigi infosüsteemide ja näiteks Skypeiga(?) Või oleks äkki mõttekam koos @eesti.ee aadressiga anda välja ka vastav IP tel number mida saaks analoogiliselt suunata ja miks mitte äkki ka veebipõhiselt kasutada??

Ja kuigi sõna integratsioon on siinmail (Narvas) kulunud tõsiseks sõimusõnaks, peaks kogu ülevalpool toodud info olema kättesaadav kindlasti ka vähemalt vene (kui mitte ka nii mõneski muus) keeles. Ilma selleta suurendame (pronks) lõhet veelgi ja täiesti tarbetult.

Loodan siiralt, et käesolev majandussurutis annab täiendava tõuke nende valikute üle mõtisklemiseks

Päikest