Seaduse eelnõu 374 OE I
Jää on hakanud liikuma…. Nimelt, teisipäeval, 16. detsembril tuleb Eesti Vabariigi Riigikogus esimesele lugemisele seaduse eelnõu pealkirjaga “Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks“.
Eelnõu käsitleb suletud lähtekoodiga ja tasulise tarkvara (näiteks. Microsoft Office) kasutamise vähendamist valitsusasutustes ja valitsuse hallatavates riigiasutustes, võttes võimalusel kasutusele vaba tarkvara. Eraldi on seaduseelnõu seletuskirjas välja toodud vajadus minna digitaalses dokumendikasutuses üle avatud dokumendivormingutele, nagu ODF ja PDF ehk siis lühidalt – hakata lõpuks järgima RISO “Riigi IT arhitektuur” soovitusi.
374 OE
RIIGIKOGU OTSUS
ABINÕUD RIIGI INFOTEHNOLOOGIA KULUTUSTE VÄHENDAMISEKS JA INFOTEHNOLOOGILISE INNOVATSIOONI SOODUSTAMISEKSTuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõikele 1 otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda 2009. aastast valitusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes laialdaselt juurutama avatud lähtekoodiga tarkvara ning alustada avalikult dokumenteeritud failiformaatide kasutusele võttu, juhindudes avaliku sektori IT lahenduste uuendamise korraldamisel järgmistest põhimõtetest:
1.Viia suletud koodiga kontoritarkvara litsentside ostmine ja uuendamine hädavajaliku miinimumi.
2.Asutuste sisemises infovahetuses ja nende avalikus suhtluses võtta kasutusse standardiseeritud ning tarkvarast sõltumatut ristkasutust võimaldavaid dokumendiformaate.
3.Vältida asutuste töökoha-arvutites olemasolevate suletud koodiga operatsioonisüsteemide versioonide uuendamist, asuda järk-järgult juurutama sobivaid vaba lähtekoodiga süsteeme.
4.Kui puudub otsene majanduslikult või tehnoloogiliselt põhjendatud vajadus kasutada teistsugust operatsioonisüsteemi, ehitada uued serverirakendused ja serveripõhised andmebaasisüsteemid avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemile ning kasutada vaba lähtekoodiga aluskomponente.
5.Nõuda asjakohastel juhtudel, et uute rakendussüsteemide ehitamisel antakse tellijale üle ehitatava süsteemi lähtekood koos õigusega seda vajadusel vabalt muuta ja levitada.
6.Viia ülaltoodud nõudeid ellu esmajoones eelarvepõhiselt, eraldades finantse vaid projektidele ja litsentsidele, mille juures on täidetud eespool toodud nõuded.
7.Keerukamate valikute puhul lähtuda esmajoones pakutavate alternatiivide hinnast ja kalkuleeritavatest ülalpidamiskuludest.
8.Alustada avatud lähtekoodiga tarkvara koordineeritud riikliku haldamissüsteemi ettevalmistamist.
Riigikogu esimees Ene Ergma
Tallinn, 2008
Toon allpool täies mahus ära ka seaduseelnõule lisatud seletuskirja:
SELETUSKIRI
RIIGIKOGU OTSUSE EELNÕULE
ABINÕUD RIIGI INFOTEHNOLOOGIA KULUTUSTE VÄHENDAMISEKS JA INFOTEHNOLOOGILISE INNOVATSIOONI SOODUSTAMISEKSValdav enamik Eesti riigiasutustes olevatest arvutitöökohtadest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara. Microsofti tarkvara ülekaal on tulenenud selle ajaloolisest tugevast positsioonist turul, kasutajate harjumusest ning kasutajate vähesest teadlikkusest võimalikest alternatiividest. Enamus riigiasutusi plaanib jätkata Microsoft Office tarkvaraga ka tulevikus.
Teisalt on Microsoft Office tarkvarale olemas avatud koodidel põhinevad töötavad alternatiivid, mis ei jää oma funktsionaalsuselt ega kasutusmugavuselt alla MS tarkvarale, mõnedes punktides aga isegi ületavad Microsoft Office võimalusi. Selline tarkvara on seejuures tasuta kättesaadav (OpenOffice). Samal lähtekoodil on olemas ka tasulised versioonid, millele on olemas Microsoft Office kontoritarkvaraga võrreldav kasutajatugi (StarOffice). Riigiasutuste dokumendiloomises oleks täiesti võimalik neid tarkvarapakette kasutada.
Viimastel aastatel on toimunud maailmas olulised nihked ühtsete dokumendistandardite väljatöötamisel. On olemas vastav ISO standard, seda nii redigeeritavale kui ka mitteredigeeritavale formaadile. Riigi IT arhitektuuri dokument http://www.riso.ee/et/koosvoime/arhitektuur sätestab soovitavaks kasutada mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides formaati ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0 Enamus maailmas levinud kontoritarkvara pakettidest (OpenOffice, KOffice, Google Docs, NeoOffice, Zoho, IBM Lotus Symphony, Corel WordPerfect) toetavad antud dokumendiformaati, mis võimaldab tarkvarast sõltumatut dokumentide redigeerimist ja tagab dokumendihalduse sõltumatuse ühest tarkvara arendajast. Redigeerimist mittevajavates dokumentides soovitatakse samas kasutada formaati Portable Document Format (.pdf). Sarnastele järeldustele on jõutud Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraadi tellimusel valminud töö raames (http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3428/556).
Riigihangete seadus näeb ette võrdse kohtlemise printsiibi sama funktsionaalsusega toodetele. Samuti nõuab Riigi IT koosvõime raamistik hangetes vabavaraliste alternatiivide arvestamist. Seega on nõutav kontoritarkvara hangetes kaaluda alternatiivseid lahendusi Microsofti tarkvarale. Paraku pole riigiasutused enamasti neid põhimõtteid riigihangetes sisuliselt järginud. Reaalselt looks üleminek avalikult dokumenteeritud dokumendiformaatidele võimaluse erinevatel tarkvarapakkujatel samadel tingimustel omavahel konkureerida.
Mitmed riigiasutused erinevates EL riikides kasutavad avatud lähtekoodiga tarkvara oma igapäevases töös. Sellised projektid nõuavad tugevat planeerimist ja ka teatud investeeringuid, kuid nende edukal läbiviimisel on võimalik märgatav rahaline kokkuhoid riigieelarves.
Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraadi juures töötava liikmesriikide esindajatest koosnev e-Valituse Komitee soovitab liikmesriikidel kasutada ametlikus asjaajamises avatud dokumendiformaati (http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Doc?id=26971). Eesti peaks järgima seda poliitikat, muuhulgas selleks, et olla vastavuses EL arenevate dokumendivahetussüsteemidega. Samuti suurendab see riigi infotehnoloogilist julgeolekut tagades dokumentide käitlemise sõltumatuse konkreetsest tarkvarast.
Eesti riigiasutused kokku kulutavad aastas orienteeruvalt 30 – 40 miljonit krooni Microsoft Office tarkvara litsentside soetamisele. Vähemalt osa sellest summast on võimalik iga aasta säästa kasutades tasuta kättesaadavat avatud koodidel põhinevat kontoritarkvara.
Täiendavat kokkuhoidu võimaldab töökoha-arvutites MS Windowsi versioonide uuendamisest loobumine koos järk-järgulise üleminekuga vaba lähtekoodiga süsteemidele ning asjakohastel juhtudel vaba lähtekoodiga süsteemide kasutamine serverirakenduste ja serveripõhiste andmebaaside ülesehitamisel.
Respect eelnõu algatajatele. Juba ammu oli aeg. Kui esimese sammuna tuleks kasutusele võtta Open Office (for win) siis äkki teise sammuna hakatakse mõtlema ka vabavaralistele op süsteemidele (subjektiivse valikuna näiteks ubuntu ja estobuntu) ning kolmandana ka vabavaraliste serverirakenduste kasutamisele muuhulgas ka raamatupidamiseks ja dokumendihalduseks.(subjektiivse elistusena SQL Ledger ja ja epesi BIM) samm edasi(või kõrvale)- vabavaralised GIS programmid ning ka IP telefoniside.
Loodan siiralt, et käesolev majandussurutis annab täiendava tõuke nende valikute üle mõtisklemiseks
Päikest
Reply II. Miski jäi nagu järele mõeldes vaevama. Avatud formaat nii “kontoriroti programmides” kui ka operatsioonisüsteemides IMHO levib “massidesse ” niiehknii, küsimus ajas.
Samas võiks sellist “levimist” soodustada ka riiklikul tasemel, tehes näiteks juurde veel ühe riigiüksuse (või MTÜ, SA jmt) kelle ülesandeks oleks eesti riigi ja eurorahade toel üles ehitada portaal, kus saaks kontsentreeritult infot kogu temaatika kohta.
Ühtlasi oleks see ka võimalus tunnustada õnneks piisavalt suurt arvu inimesi, kes on eestis vaba tarkvara ja selle eestindamise- ning levitamisega tegelenud ideelistest kaalutlustest juba aastaid, tellides nende käest veebipõhiseid koolitusmaterjale, juhendeid, koolitusi, jmt ja miks ka mitte tasudes tagantjärgi “kohutava “mahu töö eest, mis on tehtud programmide eestindamisel (tõlkimisel)
Sama asutus võiks otseselt toetada (eurorahade abil) ka meie arvukaid KOV-e (kui vastav reform (loe: KOV arvu vähendamine X korda )peaks mingi f…ng põhjusel jälle ära jääma) ja ka( uusi alustavaid) ettevõtteid. a la registreerivad konto serveril, pääsevad tasuta ligi dokuhaldusele, raamatupidamisele ning ka serveriruumile vabas formaadis loodud dokumentide hoidmiseks ja ka suurele mahule vastavale koolitusmaterjalile. Läheb ruumivajadus suuremaks, tuleb ka teenuste eest tasuma hakata . Seotus ID kaardi, riigi infosüsteemide ja näiteks Skypeiga(?) Või oleks äkki mõttekam koos @eesti.ee aadressiga anda välja ka vastav IP tel number mida saaks analoogiliselt suunata ja miks mitte äkki ka veebipõhiselt kasutada??
Ja kuigi sõna integratsioon on siinmail (Narvas) kulunud tõsiseks sõimusõnaks, peaks kogu ülevalpool toodud info olema kättesaadav kindlasti ka vähemalt vene (kui mitte ka nii mõneski muus) keeles. Ilma selleta suurendame (pronks) lõhet veelgi ja täiesti tarbetult.
reply III. Kes olid selle komisjoni liikmed ja millest nad lähtusid, kui andsid vastava soovituse:
08.12.2008 Komisjoni istung
Otsus: Saata täiskogu päevakorda 16.12.2008
Ettepanek: Tagasi lükata
viide: http://www.riigikogu.ee/?page=en_etapid&op=ems&eid=430742&u=20081213174530
Äkki peaks vähe lärmi tegema??
Tegu on Majanduskomisjoniga
kuhu kuuluvad järgmised subjektid: Komisjoni esimees: Urmas Klaas, Komisjoni aseesimees: Kalev Kallo, Komisjoni liikmed: Hannes Astok, Margus Lepik, Aivar Riisalu, Marek Strandberg, Olga Sõtnik, Jüri Tamm, Ester Tuiksoo, Toomas Tõniste, Taavi Veskimägi
Istungi protokoll, kus seda arutati
Majanduskomisjoni istungi protokoll nr 102: Võtsid osa: Kalev Kallo, Margus Lepik, Olga Sõtnik, Marek Strandberg, Hannes Astok Toomas Tõniste, Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Liivia Soone (nõunik- sekretariaadijuhataja), Sirje Viitmaa (nõunik), Piia Schults (nõunik), Marin Daniel (nõunik).
2. Komisjoni esimees juhatas sisse Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) arutelu lugemisele saatmiseks. Eelnõu algataja esindaja Riigikogu liige Aleksei Lotman esitas ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Otsuse eelnõuga esitatakse Vabariigi Valitsusele ettepanek asuda 2009. aastast valitusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes laialdaselt juurutama avatud lähtekoodiga tarkvara ning alustada avalikult dokumenteeritud failiformaatide kasutuselevõttu. Valdav enamik Eesti riigiasutustest kasutab oma töös Microsoft Office kontoritarkvara, mille litsentside soetamisele kulutavad riigiasutused kokku ca 30-40 miljonit krooni aastas. Microsoft Office tarkvarale on olemas avatud koodidel põhinevad alternatiivid, mis on tasuta kättesaadavad (OpenOffice). Otsuse eelnõu eesmärgiks on MS Windowsi versioonide uuendamisest loobumine koos järk-järgulise üleminekuga vaba lähtekoodiga süsteemidele ning asjakohastel juhtudel vaba lähtekoodiga süsteemide kasutamine serverirakenduste ja serveripõhiste andmebaaside ülesehitamisel.
Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok selgitas, et eelnõu menetlusse võtmisel määras Riigikogu juhatus eelnõule muudatusettepanekute tähtaja (6.11.2008 kell 18.00) vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §–le 154. Ettenähtud tähtajaks ei esitatud juhtivkomisjonile ühtegi ettepanekut. MKM-lt on saadetud kiri, milles teatatakse, et Vabariigi Valitsus ei toeta nimetatud otsuse eelnõu. 374 OE kohta on omaalgatuslikult esitanud seisukohad ka Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). ITL toetab otsuse eelnõus toodud vabavara kasutamise ideed, kuid keerulisemate süsteemide puhul peaks valikukriteeriumides lähtuma toote hinnast kogu tema eluea jooksul (kogukulu). Samuti on eelnõu vastuolus riigihangete seaduses sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga, kahjustades seeläbi vaba konkurentsi.
Komisjoni istungile kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohti. Otsuse eelnõu vastab üldjoontes Eesti ja Euroopa koosvõime raamistiku põhimõtetele, kuid koosvõime raamistik jätab igale asutusele suurema otsustamisvabaduse. Avatud dokumendiformaadi kasutamist nõutakse omavahelisel suhtlemisel, samuti suhtlemisel avalikuusega ja veebilehtedes publitseeritud dokumentides. Asutusesisesele dokumendivahetusele ei seata piiranguid. Samu põhimõtteid soovitakse rakendada kogu avalikus sektoris. Võrreldes koosvõime raamistikuga on käesolev eelnõu resoluutsem. Paljudes ministeeriumides kehtivad kommertstarkvara kasutamisel ca 3-aastased lepingud, millede kiiremas korras lõpetamine ei saa olla majanduslikult kasulik. Eelnõus toodud punktide rakendamine eeldab ka järelevalvet, koordineerimistegevust, õiguslikku regulatsiooni, jne ning nende rakendamiseks vajalikke riigieelarvelisi vahendeid.
Täiendavaid küsimusi esitati avatud lähtekoodi ja tasuta tarkvara mõistetega seonduvalt.
Laekus kaks ettepanekut:
1) Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok tegi ettepaneku saata Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) Riigikogu täiskogule lugemiseks k.a 16. detsembril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele ning eelnõu tagasi lükata.
2) Komisjoni liige Marek Strandberg esitas ettepaneku saata Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) Riigikogu täiskogule lugemiseks k.a 16. detsembril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele ning eelnõu vastu võtta.
Hääletus viidi läbi vastavalt ettepanekute laekumise järjekorrale ning komisjon toetas Hannes Astoki esitatud ettepanekut (P4, V1, E2).
OTSUSTATI:
1. Võtta informatsioon teadmiseks.
2.1
Saata Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” eelnõu (374 OE) Riigikogu täiskogule lugemiseks k.a 16. detsembril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele (P7, V0, E1).
2.2
Teha täiskogule ettepanek 374 OE tagasi lükata (P4, V1, E2).
reply IIII, aitäh linkide eest, luban et järgmine kord leian ise.
Küsijat ei pidavat kohe maha lööma (järgnevad on tsitaadid protokollist MK protokollist 102, millele ülalpool viidati..)
Juhtivkomisjoni ettekandja Hannes Astok selgitas…..
…MKM-lt on saadetud kiri, milles teatatakse, et Vabariigi Valitsus ei toeta nimetatud otsuse eelnõu…. – äkki oleks võimalik selle kirjaga tutvuda, põhjendused huvitaksid väga
….ITL toetab otsuse eelnõus toodud vabavara kasutamise ideed, kuid keerulisemate süsteemide puhul peaks valikukriteeriumides lähtuma toote hinnast kogu tema eluea jooksul (kogukulu). Samuti on eelnõu vastuolus riigihangete seaduses sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise printsiibiga, kahjustades seeläbi vaba konkurents…. – TCO on minu arusaamise järgi alati parim hindamise valik ehk siis komisjoni järgi; (natuke utreeritult) vajan doc faili töötlemiseks lisaks MS office hinnale ka MS windowst, viirusetõrjet, lisaks nende ostuhinnale ka siis aastamaksu ning survet “parterite poolt osta ühe firma uus tarkvara ca 4 aasta tagant, et kogu “lõbu” kestaks edasi docx formaati kasutades… versus avatud ISO standart kus saaksin ise omale kontoripaketi ja op süsteemi valida, mida kasutada. Kui mingi asutus tahab just viimase office peale pappi kulutada (maksumaksja raha muide), siis kasutage vähemalt Sun (vabavaralist) pluginat, et väljund ja imporditava formaadiga teistele kasutajatele survet ei avaldaks.
vaba konkurentsi kahjustamine(pakkujate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine) – ???? misjamasee? – paluks argumenteeritud põhjendusi.
Paljudes ministeeriumides kehtivad kommertstarkvara kasutamisel ca 3-aastased lepingud, millede kiiremas korras lõpetamine ei saa olla majanduslikult kasulik- väide? või küsimus? Esiteks vastav eelnõu ei sunni neid katkestama, teiseks makse papp ära ja minge üle vabavarale…(või tegelikult arvutage TCO ja siis otsustage, mida teha.
äkki ikka peaks kuidagi lärmi lööma (positiivses mõttes). Et koolitaks komisjoni, riigikogu ja keda mida iganes et need ühe firma silmaklapid maha saaks……
Mis edasi siis, kas palume MSilt kogu eesti riigile tervikuna MS litsentside ostu soodustusi ja vastutasuks keelame alternatiivid või…
Googeldage siis vähemalt teemat ja vaadake mida EU ja muud riigid arvad vaba tarkvara kasutusest
Riigiamentikele kordan korraks üle. Ei propageeri ja ei nõua Teie käest ei linuxi, ei maci (vastandina windowsile) ega ka konkreetse “kontoriroti paketi” kasutamist, tehke kuidas Teile rohkem meeldib aga palun ärge survestage teisi inimesi mingi ühe tootja formaadiga ja jätke meile valikuvõimalus
Ehk siis” long life to PDF ja ODT”
Päikest
niipalju siis e – eestist .Just praegu lükati eelnõu tagasi. Kuulasin otseülekannet ja minu arust ei saanud mõni ettekandja küll teemale pihta aga see ainult minu arvamus
Kahju, eks peab uuesti püüdma
Päikest
Teet