Kommentaarid Tarkvaratugi ODF failivormingule laieneb kiiresti kohta http://www.artsturm.ee/odf/2008/01/28/tarkvaratugi-odf-failivormingule-laieneb-kiiresti/ ODF PDF HTML XML TXT TEX UOF EPUB Sun, 13 Nov 2011 20:05:36 +0000 hourly 1 http://wordpress.org/?v=3.3.1 Kirjutas tahtsime paremat aga läks nagu alati http://www.artsturm.ee/odf/2008/01/28/tarkvaratugi-odf-failivormingule-laieneb-kiiresti/comment-page-1/#comment-9 tahtsime paremat aga läks nagu alati Mon, 28 Jan 2008 19:44:20 +0000 http://www.artsturm.ee/odf/2008/01/28/tarkvaratugi-odf-failivormingule-laieneb-kiiresti/#comment-9 <a href="http://www.riso.ee/et/koosvoime/vabavara/" rel="nofollow">Riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistik</a> siin lk.38 on kirjas soovituslikud dokumendivormingud. Aga mida me reaalses elus näeme? Endiselt kasutatakse ühe USA kommertsfirma poolt loodud suletud ja patenteeritud dokumendivorminguid ja kedagi ei huvita see, et keegi RISO on midagi paika pannud, soovitanud... Mõned lahendused ******** 1) Riiklikult paika panna dokumendivormingud ja teha need kohustuslikuks kõigile. RISO ütleb, et kui kommertsvormingute kasutamine ei ole kuidagi põhjendatud siis ei tuleks ka neid kasutada. Praegu aga kasutab igaüks seda, mida heaks arvab - mingit riiklikku reguleerimist siin ei ole. Kui praegu saata vastavalt RISO soovitustele näiteks .odt vormingus dokument kuhugi ametiasutusse siis heal juhul öeldakse viisakalt, et ei saada lahti kuid halvemal juhul pahandatakse, et miks saadate mingis imelikus vormingus dokumenti - saatke ikka "standardne" .doc... 2) Riiklikult ja näiteks Vaata Maailma, Tiigrihüppe jne. abiga korraldada koolitusi <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Opendocument" rel="nofollow">OpenDocument-i vorminguid</a> oskavate <a href="http://www.artsturm.ee/odf/tarkvara/" rel="nofollow">programmide osas</a>. Üks kõige suurem osa sellest koolitusest oleks teha analoogne koduleht nagu http://www.arvutikaitse.ee/ tehti. Panna sinna kasvõi üles ekraanivideod, mis õpetavad midagi tegema. Näiteks osta firmalt eTraining OÜ ära kõik näitamisõigused OpenOffice.org-i koolitusprogrammidele OpenOffice.org Writer-i (http://www.etraining.ee/) ja OpenOffice.org Calc-i osas ja panna see avalikult kõigile tasuta üles internetti vaatamiseks ja kasutamiseks. Siis on kõigil vaba võimalus OpenOffice.org-i kiiremini ja efektiivsemalt kasutama õppida ja riik võidab siin tohutult. OpenOffice.org on ilmselt üks parimaid esindajaid vabatarkvaraliste programmide hulgast, mis oskab OpenDocument-i vorminguid kõige paremini ja kuna eTrainingul on sellised rääkivad arvutiõppeprogrammid juba kohe olemas - sealt see valik. Samas võiks tutvustada ka teisi vabasid valikuid, eriti veebipõhiseid analooge. Siis ei ole vaja muud kui internetiühendust ja saabki tegelikult ka OpenDocument-i vormingus failid lahti! Eriti tahaks siin esile tuua <a href="http://docs.google.com/" rel="nofollow">Google Docs</a> veebipõhist tasuta kontoritarkvara paketti, mis suudab avada/salvestada OpenDocument-i faile - http://docs.google.com/ - sinna saab sisse logida oma Google konto abil, mida igaüks saab endale tasuta tekitada. Google Docs suudab ka üleslaaditud MS Office 2003 ja vanema poolt tehtud dokumendifaile avada ja ümber konverteerida näiteks OpenDocument-i vormingutesse. Avamiseks toetatud vormingud on hetkel .doc, .rtf, .odt, .sxw, .ppt, .pps, .csv, .xls, .ods ning salvestamiseks/eksportimiseks .html, .rtf, .doc, .odt, .pdf, .txt; .ods, .xls, .csv, .zip. Vaid esitlusega on hetkel veel nii, et saab redigeerida vaid veebipõhiselt, importida .ppt/.pps failist ja eksportida .html-i. Isegi eesti keele õigekirja kontroll on sinna Google Docs-i sisse ehitatud. Ent palju inimesi teab veebipõhistest tasuta kontoritarkvara pakettidest midagi?? See olekski ka selle koolitava kodulehe üks ülesanne tutvustada neid võimalusi. Samuti jagada selles koolituse portaalis õpetusi, kuidas oma töökeskkonda seadistada ja kuidas tõrkeid lahendada kuni tarkvara uuestipaigaldamiseni välja (nt. ekraanivideotena). 3) Eelmise punktiga on tagatud see, et on olemas oskusteave nii kasutamiseks kui ka haldamiseks. Et aga tekiks ka firmasid, kes mugavatele ja/või ajanappuses vaevlevatele inimestele teenust saaks pakkuda siis tuleb taga seda, et tekiks vastava haridusega inimesi rohkem. Samuti leida üles olemasolevad inimesed, kes neid asju juba valdavad ning panna neid õpetama sedasama ka teistele. Kaughalduse teel on ka võimalik õpetada. Näiteks panna riiklikult käima üks abistamise server. Kui vaadata seda, mis alal koolitust ollakse saanud siis see välistab igasuguse mitte-Windowsi operatsioonisüsteemi. Samuti kui vaadata, mida arvutifirmad hetkel Eestis teha suudavad siis saavad vast kõik aru, et MacOS-i, GNU/Linuxi, BSD vms. UNIX-ilaadse operatsioonisüsteemi paigaldajaid ja haldajaid ei ole just eriti palju (ühe käe sõrmedel võib neid kokku lugeda - OÜ Nordtech, OÜ Siidsisalik, OÜ Rootcom ja ega ei teagi rohkem neid...). Kui nad ei oleks kuu pealt kukkunud siis tuleksid nad mistahes graafilist kasutajaliidest omava operatsioonisüsteemiga toime. See on praeguses olukorras sisuliselt ainuvõimalik lahendus kuna firmasid, kes aitaksid näiteks GNU/Linuxi alla, on lihtsalt nii vähe. Aga kuna Eesti Vabariigis sisuliselt muud peale Windowsi tavakasutajatele ei õpetata ning ka arvutid, mida müüakse, on vaid Windowsiga varustatud ja iseõppimine on sisuliselt null siis ei ole ka midagi imestada. Inimestel ei teki enamasti üldse küsimustki, et kas peale Windowsi veel midagi olemas on ning mis tasemel. Ning paljud neist, kellel see küsimus tekkis, tahavad ja suudavad ette võtta mõne vabalt saadaoleva operatsioonisüsteemi ning seda iseseisvalt kasutama õppida... Et kas näiteks ISO-faili allalaadimine ja plaadile kirjutamine ja sellelt kirjutatud plaadilt arvuti käivitamine LiveCD-na või tarkvara kõvakettale paigaldamine; või näiteks VirtualBox-i allalaadimine ja sellega allalaaditud ISO-faililt virtuaalarvuti üleslaadimine või miks mitte ka tarkvara paigaldamine üleslaaditud ISO-failist selle virtuaalarvuti kõvakettale on miski ulmeline raketiteadus või midagi sellist, mida näiteks juba 1. kooliastme viimase klassi õpilased teevad ning ka oma vanemaid ja vanavanemaid võivad sellel teemal õpetada-aidata... Miski kodulehe püstipanek, mis neid asju õpetaks, ei ole just eriti keeruline - http://www.arvutikaitse.ee/ on seda edukat näidanud. Aga palju oleks neid, kes viitsiksid sealtoodud õpetuste järgi ise asja teha? Et paljudel üldse tekib küsimus, et kas ainuvõimalik lahendus on nuumata ühte USA kommertsfirmat või on olemas ka teisi ja mitte kehvemaid võimalusi... Lugedes Eesti riigi prioriteete RISO kodulehelt www.riso.ee koosvõime raamistiku alt siis tekib paraku mulje, et RISO on tore organisatsioon aga päris elus Eesti nuumab endiselt ühte USA kommertsfirmat vaatamata RISO püüdlustele ja Eesti riigi ametlikule tarkvarapoliitikale. Jutuks hea küll ehk siis kui majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab, et Eesti Vabariigis pooldatakse avatud vorminguid ja avatud standardeid aga endiselt nuumatakse päris elus ühte USA kommertsfirmat ja liiguvad selle USA kommertsfirma poolt loodud suletud ja patenteeritud vormingutes dokumendid siis miks selline silmakirjalikkus ja veel nii avalikult? Siis võiks ju kohe kuulutada, et Eesti Vabariik on ennast ühe USA kommertsfirmale maha müünud ja kasutavad vaid selle toodangut ning andmevorminguid. Ning kõik, kes ei jaksa seda kommertstarkvara osta, et neid suletud ja patenteeritud andmevorminguid avada/salvestada - need lihtsalt ei saagi tööd teha. Aga vaadake, mida näiteks meie lugupeetud president kasutab :) Siin üks hea lugemine - http://paber.ekspress.ee/viewdoc... Ehk siis kui tõesti tahetakse tasulist asja panna siis MacOS aga samas kui tahetakse selle raha eest paremat/funktsionaalsemat riistvara (näiteks rohkem muutmälu) siis ilmselt miski vabatarkvaraline UNIX ehk siis mõni GNU/Linux, PC-BSD, vms. lõppkasutajale mõeldud versioon. Riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistik siin lk.38 on kirjas soovituslikud dokumendivormingud. Aga mida me reaalses elus näeme? Endiselt kasutatakse ühe USA kommertsfirma poolt loodud suletud ja patenteeritud dokumendivorminguid ja kedagi ei huvita see, et keegi RISO on midagi paika pannud, soovitanud…
Mõned lahendused
********
1) Riiklikult paika panna dokumendivormingud ja teha need kohustuslikuks kõigile. RISO ütleb, et kui kommertsvormingute kasutamine ei ole kuidagi põhjendatud siis ei tuleks ka neid kasutada. Praegu aga kasutab igaüks seda, mida heaks arvab – mingit riiklikku reguleerimist siin ei ole. Kui praegu saata vastavalt RISO soovitustele näiteks .odt vormingus dokument kuhugi ametiasutusse siis heal juhul öeldakse viisakalt, et ei saada lahti kuid halvemal juhul pahandatakse, et miks saadate mingis imelikus vormingus dokumenti – saatke ikka “standardne” .doc…
2) Riiklikult ja näiteks Vaata Maailma, Tiigrihüppe jne. abiga korraldada koolitusi OpenDocument-i vorminguid oskavate programmide osas. Üks kõige suurem osa sellest koolitusest oleks teha analoogne koduleht nagu http://www.arvutikaitse.ee/ tehti. Panna sinna kasvõi üles ekraanivideod, mis õpetavad midagi tegema. Näiteks osta firmalt eTraining OÜ ära kõik näitamisõigused OpenOffice.org-i koolitusprogrammidele OpenOffice.org Writer-i (http://www.etraining.ee/) ja OpenOffice.org Calc-i osas ja panna see avalikult kõigile tasuta üles internetti vaatamiseks ja kasutamiseks. Siis on kõigil vaba võimalus OpenOffice.org-i kiiremini ja efektiivsemalt kasutama õppida ja riik võidab siin tohutult. OpenOffice.org on ilmselt üks parimaid esindajaid vabatarkvaraliste programmide hulgast, mis oskab OpenDocument-i vorminguid kõige paremini ja kuna eTrainingul on sellised rääkivad arvutiõppeprogrammid juba kohe olemas – sealt see valik. Samas võiks tutvustada ka teisi vabasid valikuid, eriti veebipõhiseid analooge. Siis ei ole vaja muud kui internetiühendust ja saabki tegelikult ka OpenDocument-i vormingus failid lahti! Eriti tahaks siin esile tuua Google Docs veebipõhist tasuta kontoritarkvara paketti, mis suudab avada/salvestada OpenDocument-i faile – http://docs.google.com/ – sinna saab sisse logida oma Google konto abil, mida igaüks saab endale tasuta tekitada. Google Docs suudab ka üleslaaditud MS Office 2003 ja vanema poolt tehtud dokumendifaile avada ja ümber konverteerida näiteks OpenDocument-i vormingutesse. Avamiseks toetatud vormingud on hetkel .doc, .rtf, .odt, .sxw, .ppt, .pps, .csv, .xls, .ods ning salvestamiseks/eksportimiseks .html, .rtf, .doc, .odt, .pdf, .txt; .ods, .xls, .csv, .zip. Vaid esitlusega on hetkel veel nii, et saab redigeerida vaid veebipõhiselt, importida .ppt/.pps failist ja eksportida .html-i. Isegi eesti keele õigekirja kontroll on sinna Google Docs-i sisse ehitatud. Ent palju inimesi teab veebipõhistest tasuta kontoritarkvara pakettidest midagi?? See olekski ka selle koolitava kodulehe üks ülesanne tutvustada neid võimalusi.
Samuti jagada selles koolituse portaalis õpetusi, kuidas oma töökeskkonda seadistada ja kuidas tõrkeid lahendada kuni tarkvara uuestipaigaldamiseni välja (nt. ekraanivideotena).
3) Eelmise punktiga on tagatud see, et on olemas oskusteave nii kasutamiseks kui ka haldamiseks. Et aga tekiks ka firmasid, kes mugavatele ja/või ajanappuses vaevlevatele inimestele teenust saaks pakkuda siis tuleb taga seda, et tekiks vastava haridusega inimesi rohkem. Samuti leida üles olemasolevad inimesed, kes neid asju juba valdavad ning panna neid õpetama sedasama ka teistele. Kaughalduse teel on ka võimalik õpetada. Näiteks panna riiklikult käima üks abistamise server.

Kui vaadata seda, mis alal koolitust ollakse saanud siis see välistab igasuguse mitte-Windowsi operatsioonisüsteemi. Samuti kui vaadata, mida arvutifirmad hetkel Eestis teha suudavad siis saavad vast kõik aru, et MacOS-i, GNU/Linuxi, BSD vms. UNIX-ilaadse operatsioonisüsteemi paigaldajaid ja haldajaid ei ole just eriti palju (ühe käe sõrmedel võib neid kokku lugeda – OÜ Nordtech, OÜ Siidsisalik, OÜ Rootcom ja ega ei teagi rohkem neid…).
Kui nad ei oleks kuu pealt kukkunud siis tuleksid nad mistahes graafilist kasutajaliidest omava operatsioonisüsteemiga toime. See on praeguses olukorras sisuliselt ainuvõimalik lahendus kuna firmasid, kes aitaksid näiteks GNU/Linuxi alla, on lihtsalt nii vähe. Aga kuna Eesti Vabariigis sisuliselt muud peale Windowsi tavakasutajatele ei õpetata ning ka arvutid, mida müüakse, on vaid Windowsiga varustatud ja iseõppimine on sisuliselt null siis ei ole ka midagi imestada. Inimestel ei teki enamasti üldse küsimustki, et kas peale Windowsi veel midagi olemas on ning mis tasemel. Ning paljud neist, kellel see küsimus tekkis, tahavad ja suudavad ette võtta mõne vabalt saadaoleva operatsioonisüsteemi ning seda iseseisvalt kasutama õppida… Et kas näiteks ISO-faili allalaadimine ja plaadile kirjutamine ja sellelt kirjutatud plaadilt arvuti käivitamine LiveCD-na või tarkvara kõvakettale paigaldamine; või näiteks VirtualBox-i allalaadimine ja sellega allalaaditud ISO-faililt virtuaalarvuti üleslaadimine või miks mitte ka tarkvara paigaldamine üleslaaditud ISO-failist selle virtuaalarvuti kõvakettale on miski ulmeline raketiteadus või midagi sellist, mida näiteks juba 1. kooliastme viimase klassi õpilased teevad ning ka oma vanemaid ja vanavanemaid võivad sellel teemal õpetada-aidata… Miski kodulehe püstipanek, mis neid asju õpetaks, ei ole just eriti keeruline – http://www.arvutikaitse.ee/ on seda edukat näidanud. Aga palju oleks neid, kes viitsiksid sealtoodud õpetuste järgi ise asja teha? Et paljudel üldse tekib küsimus, et kas ainuvõimalik lahendus on nuumata ühte USA kommertsfirmat või on olemas ka teisi ja mitte kehvemaid võimalusi… Lugedes Eesti riigi prioriteete RISO kodulehelt http://www.riso.ee koosvõime raamistiku alt siis tekib paraku mulje, et RISO on tore organisatsioon aga päris elus Eesti nuumab endiselt ühte USA kommertsfirmat vaatamata RISO püüdlustele ja Eesti riigi ametlikule tarkvarapoliitikale. Jutuks hea küll ehk siis kui majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab, et Eesti Vabariigis pooldatakse avatud vorminguid ja avatud standardeid aga endiselt nuumatakse päris elus ühte USA kommertsfirmat ja liiguvad selle USA kommertsfirma poolt loodud suletud ja patenteeritud vormingutes dokumendid siis miks selline silmakirjalikkus ja veel nii avalikult? Siis võiks ju kohe kuulutada, et Eesti Vabariik on ennast ühe USA kommertsfirmale maha müünud ja kasutavad vaid selle toodangut ning andmevorminguid. Ning kõik, kes ei jaksa seda kommertstarkvara osta, et neid suletud ja patenteeritud andmevorminguid avada/salvestada – need lihtsalt ei saagi tööd teha. Aga vaadake, mida näiteks meie lugupeetud president kasutab :) Siin üks hea lugemine – http://paber.ekspress.ee/viewdoc...
Ehk siis kui tõesti tahetakse tasulist asja panna siis MacOS aga samas kui tahetakse selle raha eest paremat/funktsionaalsemat riistvara (näiteks rohkem muutmälu) siis ilmselt miski vabatarkvaraline UNIX ehk siis mõni GNU/Linux, PC-BSD, vms. lõppkasutajale mõeldud versioon.

]]>